14. juunil Venemaale küüditatud naistel-lastel, kellelt oli ära võetud perekonnapea, kodu ja kodumaa, jäi alles vaid lõpmatu kodumaaigatsus. Elades vaesel ja nälgival Venemaal, meenutasid nad elu Eestis, kirjutasid sellest ja Venemaa elust üksteisele, lõid laule ja luuletusi. Nõukogude võimu silmis oli kirjavahetuse pidamine ja tõe rääkimine spionaažiandmete kogumine, organiseeritud Nõukogude-vastane kontrrevolutsiooniline tegevus. NKVD viis kohtupinki palju süütuid inimesi. Kuidas toimusid ülekuulamised, mida vangistatud inimestele süüks pandi ja milliste meetoditega saavutati vajalikud allkirjad ülekuulamisprotokollidele, sellest saabki teada käesolevast dokumentaaljutustusest.

Teises raamatus jätkab Eesti Vabariigi presidendi kantselei ülem Elmar Tambek (1897–1991) oma mälestusi kodumaalt. Pühendades selle bolševike ja natside süütute ohvrite mälestusele hõlmab raamat ajaliselt N. Liidu okupatsiooni esimest perioodi (1940-1941) ja sellele järgnenud Saksa okupatsiooni Eestis kuni autori lahkumiseni siit 20. septembril 1944. Nagu käesoleva väljaande esimesele, nii ka teisele raamatule on kirjutanud lühikese kommenteeriva järelsõna ajaloodoktor Enn Tarvel.

Vürstitar Sofka Dolgoruki elu kulges käsikäes XX sajandi suurte muutustega. "Punane printsess" on lugu sellest, kuidas tsaari-Venemaa ja Peterburi õukonna kõige kõrgema klassi plikakesest sai Briti kommunistliku partei liige. Sofka Zinovieff hakkab uurima oma vanaema meeletut ja skandaalirohket elu, kuhu mahtus boheemlusele kalduv elu pea kõigis Euroopa metropolides, vangilaager Prantsusmaal ja briti teatri suurkuju Laurence Olivier. Päranduseks saadud päevik, mis tegelikult kujutab endast vanaema Sofka kirglikke kirju oma elu suurele armastusele, avab lapselaps Sofka jaoks uksed, mille olemasolust ta varem mitte midagi ei teadnud. "Punane printsess" toob lugeja ette elu, kus ükski homme ei ole samasugune nagu eile, kus inimestel ei ole ühtegi pidepunkti, millest kinni hoida ja elu ei ole muud kui üks peadpööritamapanev ameerika raudtee, mille käänakud, tipud ja langused eales ei kordu. Autorist: Sofka Zinovieff õppis Londonis, Oxfordis ja Cambridge'is. 1990ndatel elas ta Moskvas, kus kohtus oma praeguse abikaasaga. Ta on vabakutselise ajakirjanikuna töötanud selliste väljaannete jaoks nagu The Independent Magazine, The Telegraph Magazine, The Times Literary Supplement, The Financial Times, The London Magazine. Praegu elab Sofka Zinovieff koos abikaasa ja kahe tütrega Kreekas.

Adolf Hitler oskas naistele mõju avaldada, see põhjustas suurüritustel koguni massihüsteeriat. Seltskonnadaamid tasandasid talle teed ülespoole, "paraadnaised" kasvatasid ta kuulsust. Õetütar Geli Raubal sooritas tema pärast enesetapu, Eva Braun läks koos temaga surma. Kuid ka ta abiliste kõrval olid naised. Kuidas kulges nende elu? Millist osa etendasid nad ametlikult, millist kulisside taga? Mis tunne oli Magda Goebbelsil, kui ta 1945. aasta kevadel saatis surma oma kuus last? Mida tundis Henriette von Schirach, kui ta mees laskis küüditada Viinist 60 000 juuti? Kõiki neid küsimusi uurib põhjalikult Anna Maria Sigmund. Tulemuseks on köitev raamat Kolmanda riigi silmapaistvatest naistest ja nende saatusest.