"Jäälõhkuja" alguses kõnnib ülitundlike tajumismeeltega Jüssi rahulike sammudega läbi nelja aastaaja, omi radu pidi, silmad, kõrvad, suu ja nina lahti. Nuusutab igale aastaajale omaseid lõhnu, vaatab valgushelke, kuulab kõikvõimalikke helisid ega ütle ära ka näiteks vahtramahla maitsmisest. Seljataha jäävad rabad, meri, metsad, ojad ja heinamaad koos kõige elavaga. Raamatu teine pool aga pajatab lihtsatest ja ilusatest taimeriigi saadikutest. Oluline roll on pilte saatval kirjeldava, mõtliku ning Jüssile omase filosoofilise alatooniga tekstil.