Võrumaalt pärit Artur Adson oli kaasaegsetele sõjakas ja raske sõnaga mees, järeltulijatele veidrik, kelle suur armastus tegi armastatust Suure Luuletaja. Marie Underile pühendumisega paralleelselt kujunes Artur Adsonist iseseisev ja kandva mõjujõuga kirjanik, kelle sulest on ilmunud 33 algupärast raamatut ja kes on tõlkinud 61 teost, neist 54 teatrile. Lisaks loomingule oli ta veel tarmukas organisaator ja kaasosaline paljudes omaaja ühiskondlikkultuurilistes üritustes ning sündmustes. Eesti kirjanduslikus traditsioonis omab suurt püsiväärtust Artur Adsoni valdavalt võrukeelne värsiloome. Tema isikut avada ja mõista aitab just käesolev kogutud luuletustele lähenev luuleraamat. Raamatut ilmestavad Artur Adsoni enda joonistused.

Maa laisalt kohab Musta mandri rannal, põleb laotus, läigib vetevald. Kõike Tahab päike endast ära anda, vari täpiks tõmbub jalge

"Kajakalaulud" pole tavaline luuleraamat: autor on siia koondanud oma kahe viimase aasta loomingu paremiku, mis on samas otsekui kokkuvõte enesesse ja maailma vaatamisest ning Internetis rollimängude mängimisest. Johnanna ongi roll, mida oli kindlasti põnev mängida. Raamatus on elu ja mängu piirid aimatavad: vahel on elu kui mäng ja veel sagedamini on mäng olnud elu ise. Unistamine on mängu veetlevaim vorm, mis sageli müstilisel moel materialiseerub. "Me olemegi tegelikult oma mõtete ja unistuste summa," ütleb autor. "Me loeme raamatuid ja valime sealt alati iseenda, jättes kõrvale võõra." Johanna ja tema hingesugulane Jonathan Livingston (Richard Bach "Jonathan Livingston Merikajakas", kirjastus Pegasus, 2003; Loomingu Raamatukogu, 1973) armastavad loomulikult vabadust, kuid kõige enam ihkavad nad ära hallist argipäevast, traditsioonilisest, muutumatust mõtte- ja elamise viisist. Autor loodab, et leiab selle raamatu abil hingesugulasi -- kõiki neid, kes tahavad elu enda sees ja ümber kaunimaks muuta. Katrin Saks, üliõpilane Tartu Ülikoolist ja õpilane Elleri Muusikakoolist.

Oma teise luuleraamatusse on Harta Ehelaid koondanud valiku oma 4 aasta (2013-2016) luulest, mille vahele on põiminud mõtisklusi ja kanaldusi. Luuletustes on läbivaks märkamised loodusest erinevatel aastaaegadel ja märkamised inimestest. Kaanekujunduses on autor kasutanud pilte enda maalitud lillemaalidest.