Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

Anya Setoni ajalooline romaan Inglismaa ajaloost 11. sajandil, normannide vallutusretkest Inglismaale ning Norra viikingite avastusretkest Gröönimaale ja Ameerikasse.

Camille Claudel (1864-1943) - kuulsa prantsuse skulptori Auguste Rodin'i õpilane, abiline, kaastööline, modell, muusa ja kauaaegne armuke. Rodini kaudu teda tuntigi, sest kes oleks 19. sajandi Prantsusmaal uskunud, et naisterahvas võiks saada tõeliseks skulptoriks. Camille' saatus kujunes traagiliseks. Rodin kasutas ära ta annet ja ideid, kolmkümmend aastat tuli tal veeta vaimuhaiglasse suletuna. Sinna saatis oma tavatu õe vahepeal endale kirjanikuna nime teinud Paul Claudel - hilisem Prantsuse Akadeemia liige. Ometi mäletatakse Camille'd praegugi - eriti viimasel ajal on huvi ta vastu taas tärganud.

Müstiline etnopõnevik perekonnast, kes kolib päranduseks saadud talusse Põlvamaal ja avastab, et selle majaga on seotud kummalised saladused. Maja eelmine omanik on hukkunud saunas, kuid näib nagu oleks ta oma surma ette aimanud. Üks kohalik poisike on kadunud, hull mutike hoiatab pereema Kristit punase Vaigutaja eest ja sauna varemete alla on peidetud salapärane arvuti. Ja kui perekond tahab oma uue kodu ajaloo kohta rohkem teada saada, põrkuvad nad veidra vaikimise müüri taha.

Maailmasõdade vahelisest ajast sõjajärgsete aastateni. Ülevaade.

20. sajandi kroonika. Eesti ja maailm” IV osa jätkab ülevaadet möödunud sajandil Eestis ja kogu maailmas toimunust, hõlmates ajavahemikku 21. jaanuar 1981 – 31. detsember 2000. Eelmise osa viimasteks tähtsündmusteks jäid Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani ametisse vannutamine ning Teherani pantvangikriisi lahenemine. Selle köite, ühtlasi ka sajandi ja aastatuhande lõpetab Vatikani ajalehe esikaas, kus paavst Johannes Paulus II pöördub kõigi kristlaste poole, juhatades inimkonna uude aastatuhandesse. Teose koostamises on osalenud 64 oma ala asjatundjat. Raamatus on rohkem kui 1300 artiklit ja üle 1200 illustratsiooni, mis käsitlevad kahe aastakümne poliitika-, kultuuri- ja spordielu. Erilisel kohal on Eesti vabanemisega ja iseseisva riigina maailmaareenile astumisega seostuvad sündmused. Eesti taasiseseisvumise kohta puuduvad veel süvauurimused. Kroonik on suutnud üksnes riivamisi puudutada tollaseid sündmusi, mille mosaiikne kogum on seni ajaloolaste poolt läbi töötamata ja analüüsimata ning põhjaliku akadeemilise käsitlusena ilmumata.

TRÜ professori, filoloogiadoktor Sergei Issakovi koostatud mälestustekogumik sisaldab Tartu ülikooliga seotud olnud isikute (näit. J. W. Krause, G. J. Schultz-Bertram, N. Pirogov, V. Veressajev) kirjutisi õppetööst ülikoolis, õppejõududest ja üliõpilastest ülikooli algusaastatest kuni XX sajandi alguseni. Fotodega illustreeritud raamatus on veel Sergei Issakovi eessõna "Tartu ülikool memuaarkirjanduses", kommentaarid ja kogumikus esinevate isikute register.

Soomepoiste lühielulood

1991. aasta jaanuarikriis Leedus ja Lätis vallandas sündmusteahela ka Eestis. Just selle kriisi tulemusel lõi vabariigi valitsus alternatiivse sidesüsteemi ja oma salajase sidekeskuse. Et telefoni- ja raadiosidet hoiti Moskva keskvõimu ja KGB erilise kontrolli all, tuli Eesti valitsusel teha ettevalmistusi oma sidesüsteemide loomiseks eriti suure saladuskatte varjus. Juuliks olid Toompea lossi pööningule paigaldatud vajalikud antennid ja valitsuse salajane raadiosidekeskus võis alustada ööpäevaringset tegevust. Sealt rajatud salajased telefoniühendused valitsuse sidekeskusega Kosel ja Rapla sidesõlmega andsid väljapääsu üle-eestilisse telefonivõrku. Valitsus ei unustanud ka elektroonilisi kommunikatsioonikanaleid. Toompealt suundus salajane liin Tallinna teletorni Vikerraadio saatjasse, mis lubas vajadusel kasutada otse-eetrit. Pika Hermanni torn sai Eesti Raadio ja ETV varusaatjad. Ettevalmistused käisid saadete jätkamiseks konspiratiivkorteritest. Mõnigi plaan jäi veel paberile, sest Eestist möödus kriis kardetust leebemini, osa plaanidest läks aga käiku sama aasta augustis. Noil päevil ei teadnud keegi, mis võib juhtuda homme, juba täna mõne tunni pärast...

Olles Eesti Vabariigi Sõjavägede ülemjuhatajaks Vabadussõjas, mille käigus Eesti armee tagas riigi püsimajäämise, saavutas endine Vene armee kindralstaabi alampolkovnik Johan Laidoner sellega laialdase tuntuse ning populaarsuse. Raamat keskendub kindral Laidoneri kui Eesti sõjalis-välispoliitilise strateegia kujundaja ning kõrgema operatiivjuhi tegevusele Vabadussõja ajal. Autor on läbi töötanud ülisuure allikalise baasi, sealhulgas on kasutatud Eesti ja Suurbritannia arhiivimaterjale, ning andnud laiahaardelise ja huvitava pildi Laidoneri tegevusest ja operatiivjuhtimisest Vabadussõjas. Lisaks sellele, et raamat kujutab endast peatükki Laidoneri biograafiast, on ühtlasi tegu pikema sammuga tänapäevase ajalooteaduse standarditele vastava Eesti Vabadussõja käsitluse poole. Raamatus leidub arvukalt seniavaldamata fakte, millest nii mõnestki II maailmasõja-eelne Eesti ajalookirjutus pidas paremaks vaikida. Samuti lükatakse ümber rida seni käibetõeks peetud seisukohti. Üksikasjalikult käsitletakse Eesti sõjalis-poliitilise juhtkonna strateegilisi plaane ja sõjaliste operatsioonide läbiviimist ülemjuhatuse poolt. Samuti on antud pilt juhtimisest väekoondiste tasemel, Eesti väekoondiste ning väeosade formeerimisest, jõudude vahekorrast rinnetel, liitlasvägede ärakasutamisest, samuti ülevaade sõjategevusest. Raamat on varustatud sõjategevuse käiku kajastavate kaart-skeemidega ning ulatuslike lisadega, milles muuhulgas antakse esmakordselt põhjalik ning süstemaatiline ülevaade Eesti sõjavägede operatiivkoosseisust Vabadussõja ajal. Milles seisnes briti laevastiku, soome vabatahtlike ja Vene valgekaartlaste toetuse tähtsus Vabadussõja ajal? Kas Eesti ülemjuhatus eesotsas Laidoneriga provotseeris teadlikult Landeswehri sõja puhkemise? Kelle võitu soovis Laidoner Vene kodusõjas ning miks toetas ta Loodearmeed 1919. a sügisel, hoolimata vabariigi poliitilise juhtkonna vastuseisust? Miks ja kuidas sekkusid Eesti sõjaväelased Loodearmee-sisesesse võimuvõitlusesse? Miks 2. diviisi juhatus näitas Vabadussõja ajal korduvalt üles allumatust ülemjuhataja käskudele? Tartu Ülikooli ajaloodoktorandi Reigo Rosenthali raamatust leiab vastuse neile ja veel paljudele teistelegi küsimustele. Raamat on rikkalikult illustreeritud vanade fotode ja lahinguskeemidega. Reigo Rosenthal on Tartu Ülikooli ajaloodoktorant.

Raamatus vaadeldakse esimese nõukogude okupatsiooni jooksul (1941. a.) Eesti majandus- ja kultuurielule tekitatud kahjusid.

Sisu:

• Metsavennad
• NKVD hävituspataljonid ja nende hirmuteod Eestis
• Rongkäikude ja miitingute lõõg eesti rahva kaelas
• Eesti kool bolševikkude võimu all
• Teater punasel aastal
• Eesti kunst punase hulluse kammitsas
• Bolševikkude laastamistöö eesti muusikapõllul
• Bolševistlik aasta Eesti põllumajanduses

Illustreeritud fotodega.

"Turu ülikooli ajalooprofessori põhjalik ülevaade Tallinna restorani- ja kohvikukultuurist kahe maailmasõja vahelises Eestis. Autor on kasutanud laialdast allikmaterjali: arhiividokumente, ajakirjandust, kaasaegsete sageli värvikaid detaile sisaldavaid mälestusi. Nii annab uurimus esimest korda sedavõrd põhjaliku pildi meie joomis- ja söömiskultuurist ning olulisematest restoranidest, kabareedest ja kohvikutest enne Teist maailmasõda. Raamat laseb mõista Eesti toonase restoranikultuuri kõrget taset ja kirevust, mis tegi Tallinnast soomlaste ja mitte ainult soomlaste paradiisi juba 1920. aastatel. Teose eestikeelne väljaanne on kaunilt kujundatud ja rikkalikult illustreeritud omaaegsete fotodega."

Olles Eesti Vabariigi Sõjavägede ülemjuhatajaks Vabadussõjas, mille käigus Eesti armee tagas riigi püsimajäämise, saavutas endine Vene armee kindralstaabi alampolkovnik Johan Laidoner sellega laialdase tuntuse ning populaarsuse. Raamat keskendub kindral Laidoneri kui Eesti sõjalis-välispoliitilise strateegia kujundaja ning kõrgema operatiivjuhi tegevusele Vabadussõja ajal. Autor on läbi töötanud ülisuure allikalise baasi, sealhulgas on kasutatud Eesti ja Suurbritannia arhiivimaterjale, ning andnud laiahaardelise ja huvitava pildi Laidoneri tegevusest ja operatiivjuhtimisest Vabadussõjas. Lisaks sellele, et raamat kujutab endast peatükki Laidoneri biograafiast, on ühtlasi tegu pikema sammuga tänapäevase ajalooteaduse standarditele vastava Eesti Vabadussõja käsitluse poole. Raamatus leidub arvukalt seniavaldamata fakte, millest nii mõnestki II maailmasõja-eelne Eesti ajalookirjutus pidas paremaks vaikida. Samuti lükatakse ümber rida seni käibetõeks peetud seisukohti. Üksikasjalikult käsitletakse Eesti sõjalis-poliitilise juhtkonna strateegilisi plaane ja sõjaliste operatsioonide läbiviimist ülemjuhatuse poolt. Samuti on antud pilt juhtimisest väekoondiste tasemel, Eesti väekoondiste ning väeosade formeerimisest, jõudude vahekorrast rinnetel, liitlasvägede ärakasutamisest, samuti ülevaade sõjategevusest. Raamat on varustatud sõjategevuse käiku kajastavate kaart-skeemidega ning ulatuslike lisadega, milles muuhulgas antakse esmakordselt põhjalik ning süstemaatiline ülevaade Eesti sõjavägede operatiivkoosseisust Vabadussõja ajal. Milles seisnes briti laevastiku, soome vabatahtlike ja Vene valgekaartlaste toetuse tähtsus Vabadussõja ajal? Kas Eesti ülemjuhatus eesotsas Laidoneriga provotseeris teadlikult Landeswehri sõja puhkemise? Kelle võitu soovis Laidoner Vene kodusõjas ning miks toetas ta Loodearmeed 1919. a sügisel, hoolimata vabariigi poliitilise juhtkonna vastuseisust? Miks ja kuidas sekkusid Eesti sõjaväelased Loodearmee-sisesesse võimuvõitlusesse? Miks 2. diviisi juhatus näitas Vabadussõja ajal korduvalt üles allumatust ülemjuhataja käskudele? Tartu Ülikooli ajaloodoktorandi Reigo Rosenthali raamatust leiab vastuse neile ja veel paljudele teistelegi küsimustele. Raamat on rikkalikult illustreeritud vanade fotode ja lahinguskeemidega. Reigo Rosenthal on Tartu Ülikooli ajaloodoktorant.

"Leib. Ilo & vägi" on Evelin Ilvese raamat leivast, kodumaast ja nendest õhkuvast ürgsest väest. Meil Eestimaal on leivaga oma eriline suhe. Leib ei ole pelgalt toit ega toidukõrvane – ta on põhitoidus. Leib on nagu usk ja uskumise vägi, osa meid esivanematega ühendavast igikestvast loost. Osa meie loodusest, väest ja ilost. Ma valisin välja 18 leiba ja palusin raamatusse 17 naist enda ümbert. Need leivad said lihtsad, valmistatud Eestimaa jahudest. Kõik sobivad meie maitsete ja toitudega. Saavad valdavalt vähese vaevaga valmis. On meeldinud meie inimestele ja külalistele ka. Need naised aga, nad on päris tavalised naised. Nad esindavad erinevaid elusid ja sünniaastaid. Kuidagi väga ilus oli aru saada, et nii 11- kui ka 86-aastases on olemas aegadeülene tarkus, igavikuline ilu, avar hing. Nad on nii erinevad ja samas nii üks. Neid ühendab vägi, tänu millele oleme rahvana alati alles. Justkui armastusega kokku seotud igavene hõim. See raamat võiks meile olla nagu peegel – kui sinna vaatame, tunneme oma Eesti ära. Rõõmu, väge, ilo teile! Bread-making is always special. On the one hand, because our love and respect for it is immeasurable. And on the other, because there are few things we can make with our hands that are the best in world… This is one of them: to a baker's family home-made bread tastes the best in the world. Bread-baking has brought a hallowed and loving aura back to the kitchens in many Estonian homes. Yet, breads come with different faces and in hundreds of flavours. This is why these 18 varieties were chosen for this book – to make your breadbasket richer and those who love bread even happier. For those who have yet to try bread-making, today could be a good day to start. Joy, power and beauty to you all!

Tassitäit aromaatset kohvi juues ei mõtle me tavaliselt sellele, kui pika teekonna teeb läbi kohviuba enne, kui jõuab meieni, kes me sellest pisikesest oast valmistatud hõrgutavat jooki naudime. Kohv – see on nii igapäevane ja enesestmõistetav. Ometi on selle joogi ajalugu täis legende ja salapära. Kus ja millal sai kohvijoomine alguse ja millal jõudis see jook meieni? Kus ja kuidas kohviube kasvatatakse ja töödeldakse? Missugused kohvijoogid peituvad keeruliste itaalia- ja prantsusekeelsete nimede taga? Millised omadused on heal kohvil ja mille järgi otsustada, et kohvikus pakutav tassitäis on tõesti hea? Millal ja missugust kohvijooki juua ja mida nautida selle hõrgutava joogi kõrvale? Millega ja kuidas valmistada kodus aromaatset ja tõeliselt maitsvat kohvi? Proovi erinevaid ubasid, erinevat jahvatust, erinevaid valmistamise meetodeid; katseta, katseta, katseta... ja sa saad joogi, mis üllatab nii sind ennast kui ka sinu külalisi.

20. sajandi tuntuima Soome filosoofi Georg Henrik von Wrighti (1916–2003) looming on jagatav kahte suurde ossa: analüütilisse filosoofiasse kuuluvad teemad, kus tema vahest tuntuimaks panuseks on deontilise ehk normatiivsete mõistete loogika leiutamine, ja kultuurifilosoofia valdkonda kuuluvad raamatud ja esseed. „Minerva öökull” sisaldab ajaloolisi ülevaateid analüütilisest filosoofiast, loogikast ja kahest von Wrighti enim mõjutanud filosoofist (Eino Kaila ja Ludwig Wittgenstein), aga ka olulisi kultuurikriitilisi tekste ja käsitlusi mõtlejatest nagu Dante, Spengler, Toynbee ja Dostojevski. „Alles siis, kui mingi ajastu hakkab lõppema, saame aru selle eesmärgist ja tõelisest olemusest. See peab paika nii üksikisiku elukaare kui meie eristatud ajalooperioodide osas,” ütleb autor eessõnas. Ajastut, mille lõppemist von Wright mõtestada üritas, on tavaks kutsuda modernismiks, millele järgneb postmodernism. Von Wright mõistab olukorda aga eelkõige kriisina jõuetuks muutunud valgustusideaalides, mille asemele pole veel midagi muud astunud.

Kirjad üle mere: Mart Lepiku kirjavahetus Julius Mägiste, Karl Ristikivi ja Bernard Kangroga.

Romaan "Looduse rüpes" (1872) on üks autori helgemaid teoseid. Sellest sai alguse kirjaniku nn Wessexi-romaanide tsükkel, mille tegevus toimub tema sünnikohas Dorsetis Lõuna-Inglismaal.See on lugu noore kirikumuusiku Dick Dewy armastusest nägusa, kuid edeva kooliõpetaja Fancy Day vastu. Fancy arvates ei vääri Dick teda päriselt, tegelikult aga ei vääri neiu seda natuke lihtsameelset, kuid teda siiralt ja jäägitult armastavat noort meest. Kirikuõpetaja, kes samuti on Fancysse armunud, jõuab temas juba pettuda, kuid Dickil seisab pettumus alles ees.Romaani sündmustiku taustaks on muudatuste ajastu Inglismaa külakirikutes üheksateistkümnenda sajandi keskel, mil keelpillid jumalateenistustel asendati oreliga. Humoorikalt, paiguti isegi leebe irooniaga, samas osavõtlikult kujutab kirjanik nende pühendunud, kuid hääbumisele määratud pillimeeste väärikat taandumist ja oma saatusele alistumist.