Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

Anya Setoni ajalooline romaan Inglismaa ajaloost 11. sajandil, normannide vallutusretkest Inglismaale ning Norra viikingite avastusretkest Gröönimaale ja Ameerikasse.

Camille Claudel (1864-1943) - kuulsa prantsuse skulptori Auguste Rodin'i õpilane, abiline, kaastööline, modell, muusa ja kauaaegne armuke. Rodini kaudu teda tuntigi, sest kes oleks 19. sajandi Prantsusmaal uskunud, et naisterahvas võiks saada tõeliseks skulptoriks. Camille' saatus kujunes traagiliseks. Rodin kasutas ära ta annet ja ideid, kolmkümmend aastat tuli tal veeta vaimuhaiglasse suletuna. Sinna saatis oma tavatu õe vahepeal endale kirjanikuna nime teinud Paul Claudel - hilisem Prantsuse Akadeemia liige. Ometi mäletatakse Camille'd praegugi - eriti viimasel ajal on huvi ta vastu taas tärganud.

Meenutusi aastatest 1920-1987. Kõvas köites raamat sarjast Aja lood

Raamat Eesti lähiajaloost ja sellega seotud tegelastest läbi ennesõjaaegse Eesti Vabariigi poliitilise politsei ohvitseri Evald Miksoni eluseikluste ja kokkupuudete tol ajal aktiivselt tegutsenud ja sageli salapära katte alla jäänud isikutega (nt. Karl Säre). Ennesõjaaegne laiem avalikkus Eestis tundis Evald Miksonit jalgpalli rahvuskoondise väravavahi Mikina -- nn. sajakäelise puurivahina, kelle keeruline elukäik viis teda pärast sõda 1946.a. Islandile, kus ta tutvustas soome sauna, propageeris jalg- ja korvpalli ning jättis muulgi viisil oma jälje saareriigi ellu. Tema elu varjutas KGB hüsteeriline jaht saladustele, mida ta võis teada kui mees, kes sõja ajal kuulas üle tippkommuniste.

Esimene osa kolmeköitelisena kavandatud kogumikust tutvustab teemaderingi "Vene võimust esimese iseseisvuse lõpuni (1900-1940). I köide Sisukord: Saateks Sisukord Sissejuhatus I osa INIMENE JA ÜHISKOND Tsaariaegne põllumajandus Maainimene ja maaelu keskkond Põllumajanduse ja maaelu maine Maainimese majanduslikud valikud Põllumajanduse seisund ja seosed rahvamajanduses Põllumajandusharidus

Tarzani-lugude teine raamat

“Magnifique!” hüüatas krahvinna de Coude poolihääli.
“Ah?” küsis krahv, oma noore naise poole pöördudes. “Mis on suurepärane?”, ja laskis pilgul ringi käia, et naise imetlusobjekti leida.
“Oh, ei miski, mu kallis,” vastas krahvinna, ja kerge puna värvis hetkeks ta niigi roosakaid põski. “Mulle lihtsalt tulid meelde teed New Yorgi tohutud pilvelõhkujad, nagu neid nimetatakse,” ja krahvinna sättis end mugavamalt auriku lamamistooli ning võttis taas kätte ajakirja, mis selle “ei miski” ajal oli sülle vajunud.
Ka tema abikaaa süvenes jälle raamatusse, kuid mitte ilma kerge hämminguta, et krahvinnale oli nüüd äkki, mil oldi juba kolme päevateekonna kaugusel New Yorgist, tulnud pähe mõte imetleda ehitisi, mida ta alles hiljuti oli jubedateks pidanud.
Peagi pani krahv raamatu kõrvale. “Tüütult igav on, Olga,” ütles ta. “Ma arvan, et lähen otsin veel kellegi, kelle on niisama igav ja vaatame, ehk saame kokku paraja seltskonna kaardimängu jaoks.” …

David Satter püüab kirjeldada, kuidas tekkis ja kujunes Venemaa kriminaalne ärieliit ja kuidas see haaras oma kätte Vene riigimasina, mis tõi kaasa rahvastiku suure enamuse vaesumise ja demoraliseerumise. Raamat koosneb arengu- ja isikulugudest. Arengulood näitavad, kuidas kuritegelikud oligarhiajõud saavutasid Venemaal oma praeguse ülevõimu, lood tavalistest vene inimestest aga moodustavad selle "eliidi" tegevuse sotsiaalse konteksti. Omajagu tähtis on ka see, et tavaliste vene inimeste lugude jutustamine pakub võimaluse neid aidata. Nagu ütles taani romaanikirjanik Isak Dinesen: "Kõiki hingevalusid on võimalik taluda, kui panna nad jutustusse või rääkida neist lugu."

Järg raamatutele "Jäälõhkuja" ja "M-päev", kus jätkub arutlus selle üle, kas Nõukogude Liit oli Teiseks maailmasõjaks valmis või mitte. Muuhulgas väidab autor, et Stalin ei olnud rahul sõja tulemustega, kuna oli lootnud, et tema väed vallutavad kogu Lääne-Euroopa. 
Illustreeritud fotodega sõjatehnikast ja muust.

Mis õieti oli see viikingite Rafala, maakeeli Rävala, millest Skandinaavia saagades nii iseenesestmõistetavalt jutustatakse? Maakond, küla või linnus? Iru linnamägi või kaubitsemiskoht hilisema, keskaegse Tallinna kohal? Eks kanna keskused vanades lugudes ju tihtipeale samu nimesid kui piirkonnad nende ümber. Eesti osa muistses idakaubanduses on tihtipeale kujutatud äärmuslikult – kas pea olematuna või üliolulisena ja romantilises võtmes. Selles raamatus käsitletakse Tallinna tekke ja viikingite Idatee küsimusi teiste Läänemereäärsete maade ajaloo taustal. Laiem kontekst ja uued paralleelid naabermaadega toovad kaasa uusi tõlgendusi. Muuhulgas selgitatakse, miks pole muinaslinna jäänuseid leitud Toompea ja Tallinna vanalinna alalt, ning kust seda otsida tuleks.

Uus uurimus raamatu "Armeenia probleem" autorilt. Selle raamatu eesmärgiks on tutvustada lugejatele põhjalikumalt uuemaid andmeid ja seisukohti ühe Euroopa valusama probleemi - Teise maailmasõjaga seonduvate küsimuste kohta.

"Leib. Ilo & vägi" on Evelin Ilvese raamat leivast, kodumaast ja nendest õhkuvast ürgsest väest. Meil Eestimaal on leivaga oma eriline suhe. Leib ei ole pelgalt toit ega toidukõrvane – ta on põhitoidus. Leib on nagu usk ja uskumise vägi, osa meid esivanematega ühendavast igikestvast loost. Osa meie loodusest, väest ja ilost. Ma valisin välja 18 leiba ja palusin raamatusse 17 naist enda ümbert. Need leivad said lihtsad, valmistatud Eestimaa jahudest. Kõik sobivad meie maitsete ja toitudega. Saavad valdavalt vähese vaevaga valmis. On meeldinud meie inimestele ja külalistele ka. Need naised aga, nad on päris tavalised naised. Nad esindavad erinevaid elusid ja sünniaastaid. Kuidagi väga ilus oli aru saada, et nii 11- kui ka 86-aastases on olemas aegadeülene tarkus, igavikuline ilu, avar hing. Nad on nii erinevad ja samas nii üks. Neid ühendab vägi, tänu millele oleme rahvana alati alles. Justkui armastusega kokku seotud igavene hõim. See raamat võiks meile olla nagu peegel – kui sinna vaatame, tunneme oma Eesti ära. Rõõmu, väge, ilo teile! Bread-making is always special. On the one hand, because our love and respect for it is immeasurable. And on the other, because there are few things we can make with our hands that are the best in world… This is one of them: to a baker's family home-made bread tastes the best in the world. Bread-baking has brought a hallowed and loving aura back to the kitchens in many Estonian homes. Yet, breads come with different faces and in hundreds of flavours. This is why these 18 varieties were chosen for this book – to make your breadbasket richer and those who love bread even happier. For those who have yet to try bread-making, today could be a good day to start. Joy, power and beauty to you all!

August Gailit oli kirjanik, kes oma avalikes esinemistes ja vähestes autobiograafilistes kirjutistes väärtustas loomingut ja hoiatas liigse tähelepanu eest autori isiku vastu. Kuid oma isikulugu taandades, varjates ning viimastel elupäevadel isegi selle tõendeid hävitades soodustas ta paratamatult nende legendide ja lugude levikut, mis hoiavad elus mitte üksnes tema loomingut, vaid ka looja isikut. Miks muidu meelestub mitmest kirjaniku surma järel ilmunud mälestuskirjutistest eelkõige see, et rõhutatakse elava Gailiti lähedust?!

"Head lood on nagu seemned, mis soodsas pinnases võivad idaneda ja vilja kanda. Just nõnda mõjuvad muinasjutud, müüdid, mõistulood, anekdoodid. Metafoorses narratiivis peituv jõud aitab meil toime tulla küsimustega, millele elus pole ühest vastust. Käesoleva raamatu lood on kogutud paljudest allikatest. Enamik süžeid on universaalsed ja levinud maailmas paljudes erinevates variantides. Võib juhtuda, et peale lugemismõnu leiab lugeja neist lugudest abi mõnel kriitilisel eluhetkel. Teine, täiendatud ja parandatud väljaanne."

20. sajandi tuntuima Soome filosoofi Georg Henrik von Wrighti (1916–2003) looming on jagatav kahte suurde ossa: analüütilisse filosoofiasse kuuluvad teemad, kus tema vahest tuntuimaks panuseks on deontilise ehk normatiivsete mõistete loogika leiutamine, ja kultuurifilosoofia valdkonda kuuluvad raamatud ja esseed. „Minerva öökull” sisaldab ajaloolisi ülevaateid analüütilisest filosoofiast, loogikast ja kahest von Wrighti enim mõjutanud filosoofist (Eino Kaila ja Ludwig Wittgenstein), aga ka olulisi kultuurikriitilisi tekste ja käsitlusi mõtlejatest nagu Dante, Spengler, Toynbee ja Dostojevski. „Alles siis, kui mingi ajastu hakkab lõppema, saame aru selle eesmärgist ja tõelisest olemusest. See peab paika nii üksikisiku elukaare kui meie eristatud ajalooperioodide osas,” ütleb autor eessõnas. Ajastut, mille lõppemist von Wright mõtestada üritas, on tavaks kutsuda modernismiks, millele järgneb postmodernism. Von Wright mõistab olukorda aga eelkõige kriisina jõuetuks muutunud valgustusideaalides, mille asemele pole veel midagi muud astunud.

Tervendamistarkus, mis on aastakümneid oma ajast ees.Anthony William, üks ja ainus meditsiinimeedium, on aidanud kümneid tuhandeid inimesi terveneda haigustest, mida on valesti diagnoositud, ebatõhusalt ravitud või mida arstid ei ole suutnud tuvastada. Tema meetodid saavutavad imetlusväärset edu isegi nende puhul, kes on enne tema poole pöördumist kulutanud palju aastaid ja raha erinevatele meditsiinivormidele. Selles raamatus avab Anthony William ukse kõigele, mida ta on õppinud enam kui 25 aasta vältel, andes inimestele elu tagasi.Täiesti looduslikud lahendused tosinatele haigustele, mis meid vaevavad, sealhulgas Lyme'i tõbi, fibromüalgia, neerupealiste väsimus, kroonilise väsimuse sündroom, hormonaalne tasakaalutus, Hashimoto tõbi, hulgiskleroos, depressioon, närvihaigused, krooniline põletik, autoimmuunhaigused, veresuhkru kõikumine, koliit ja muu.Ükskõik, kas teile on pandud diagnoos, millest te aru ei saa, teil on sümptomid, millele te ei oska nime anda, keegi teie lähedastest on haige või tahate oma patsientide eest paremini hoolitseda, pakub "Meditsiinimeedium" teile vajalikke vastuseid. Samuti on see teejuht igaühele, kes otsib pikaealisuse ja tervemana elatud elu saladust.

Raamat "Lihunikupoiss" on teatud mõttes esitatud iiri kirjanduse korduv teema- väikelinna äng, kuid see on nähtud tragikoomilise antikangelase Francise silme läbi, kes pole võimeline midagi analüüsima, kuid tahab sellegipoolest oma soove teoks teha ja maksta kätte neile, kes teda selles segavad. Seda kohati kõhedusttekitavat ja šokeerivat, kohati naljakat raamatut on nimetatud viimaste aastate üheks olulisemaks iiri romaaniks ning kirjanikul endalgi pole olnud lihtne seda saavutust uute töödega ületada.

Praegu on parim aeg, et olla naine: meil on hääleõigus ja meil on Pillid ja meid pole juba 1727. aastast nõidadena põletatud. Mõned häirivad küsimused on siiski jäänud...Miks ma pean ennast vahatama?Kas mul tuleks kasutada Botoxit?Kas mehed vihkavad mind salaja? Kuidas kutsuda oma vagiinat? Miks rinnahoidja haiget teeb? Ja miks kõik muudkui küsivad, millal ma juba lapse saan? Raamatus "Kuidas olla naine" vastab Briti aasta kolumnist Caitlin Moran kõigile neile ja ka paljudele teistele naiseks olemist puudutavatele küsimustele, toetudes omaenda kogemustele lapsepõlves, teismeeas ja noore naisena.

Märkused: Krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane. Berg oli kindraladjutant (1831), Riiginõukogu liige (1852), Soome kindralkuberner (1854–1861), Poola asekuningas (1863–1874), kindralfeldmarssal (1865) ning Vene Geograafiaseltsi auliige (1870). - - - - - Sügis tuleb, kaskede, haabade, vahtrate ja pihlakate lehestik värvub kirevaks. Lehed värisevad tuules, kuni talve tulekul üleni raagus puud paistavad taeva taustal mustade kriipsudena. Me kohtusime piiril. Mina visandan reisimarsuuti, mille mu Isand ja mina sõitsime läbi suuremalt jaolt kahekesi. Saime natuke aega olla segamatult. Tema Kõrgeausus oskab olla iseendaga. Ta jaksab tõllas istuda kauem kui venelasest kutsar. Sellal kui mina kirjutan, loeb Tema Byronit või Puškinit. Ma panen tähele, et Ta pöörab lehekülgi tihedas taktis. Tema Kõrgeausus kontrollib üle oma suhtumist nendesse kirjanikess, ma arvan, sest Ta on palunud Tema Majesteeti Aleksander II nende loominguga hoolikalt tutvuda. Tema Kõrgeausus nõuab oma sõpradelt ja allutavatelt palju, aga kõige enam nõuab Ta iseendalt...