Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

Anya Setoni ajalooline romaan Inglismaa ajaloost 11. sajandil, normannide vallutusretkest Inglismaale ning Norra viikingite avastusretkest Gröönimaale ja Ameerikasse.

Camille Claudel (1864-1943) - kuulsa prantsuse skulptori Auguste Rodin'i õpilane, abiline, kaastööline, modell, muusa ja kauaaegne armuke. Rodini kaudu teda tuntigi, sest kes oleks 19. sajandi Prantsusmaal uskunud, et naisterahvas võiks saada tõeliseks skulptoriks. Camille' saatus kujunes traagiliseks. Rodin kasutas ära ta annet ja ideid, kolmkümmend aastat tuli tal veeta vaimuhaiglasse suletuna. Sinna saatis oma tavatu õe vahepeal endale kirjanikuna nime teinud Paul Claudel - hilisem Prantsuse Akadeemia liige. Ometi mäletatakse Camille'd praegugi - eriti viimasel ajal on huvi ta vastu taas tärganud.

Siberis elav vene kirjanik Vadim Makšejev küüditati 1941. aasta juunis koos isa, ema ja väikese õega Eestist, Kiviõlist Siberisse. 1942. aastaks oli kogu perekonnast ellu jäänud ainult tema. Makšejev on uurinud arhiivides tolleaegsete jõustruktuuride ja parteiorganite dokumente, mis käsitlevad väljasaatmisi Narõmi ringkonda ja väljasaadetute elu seal alates 1930. aastate algusest, mil Narõmi kanti asustati sunniviisiliselt ümber kulakuid, ja lõpetades „uue kontingendiga“, kelleks olid 1941. aastal Leedust, Lätist, Eestist ja riigi teistest piirkondadest küüditatud inimesed. Käesolev kogumik sisaldab dokumente, küüditatute ja autori isiklikke mälestusi ning kommentaare nende ränkade repressioonide all kannatanud inimeste elust ja saatusest. Raamatut on täiendatud Vadim Makšejevi isa elukäiku kajastavate dokumentidega Eesti arhiivides.

Soomepoiste lühielulood

Mälestused, dokumendid ja fotod 1987. aasta 23. augusti sündmustest.

Kristlus on kriisis, märgib kirjanik ja psühhoterapeut Mark Vernon (snd 1966). Õpetused, mis aastasadu inimesi vaimselt toitsid, ei ole juba ammu suutnud seda teha nii nagu varasematel aegadel.

Maailmasõdade vahelisest ajast sõjajärgsete aastateni. Ülevaade.

Raamat koosneb kahest osast. Esimeses osas vaadeldakse 1. detsembri putši nii rahvusvaheliste suhete kui ka enamliku maailmarevolutsiooni ideede ja praktika taustal. Kriitiliselt analüüsitakse Eesti rahvaväe rolli 1924. aasta 1. detsembri sündmustes ja seniseid asjaomaseid ajalookontseptsioone. Raamatu teise osa moodustab Eesti Riigiarhiivis ja eriti selle filiaalis Parteiarhiivis paiknevate dokumentide valik. Neid dokumente pole kunagi publitseeritud, ehkki neil on 1. detsembri sündmuste mõtestamisel esmajärguline tähtsus. Nad annavad teatud pildi 1. detsembri putši ettevalmistustest Nõukogude Liidu territooriumil ja selle teostamise käigust.

Salapärase meestehullutaja ja surma mõistetud spiooni elulugu. Must-valged fotod.

“Ta oli sama alasti, kui teda saatvad rohelised marslased. Tõepoolest ei olnud tal kehakatteks peale peente ehete mitte midagi, ja ega oleks suutnudki miski enam rõhutada tema suurepärase ja sümmeetrilise keha ilu.”

Edgar Rice Burroughs ulmeromaan, mis kuulub Barsoomi sarja:

• “Marsi printsess“
• “Raevukas Carter“
• “Sõjajumal Carter“
• “Printsess Thuvia“

August Gailit oli kirjanik, kes oma avalikes esinemistes ja vähestes autobiograafilistes kirjutistes väärtustas loomingut ja hoiatas liigse tähelepanu eest autori isiku vastu. Kuid oma isikulugu taandades, varjates ning viimastel elupäevadel isegi selle tõendeid hävitades soodustas ta paratamatult nende legendide ja lugude levikut, mis hoiavad elus mitte üksnes tema loomingut, vaid ka looja isikut. Miks muidu meelestub mitmest kirjaniku surma järel ilmunud mälestuskirjutistest eelkõige see, et rõhutatakse elava Gailiti lähedust?!

"Eesti ajalookirjanduses puudub seni terviklik ülevaade möödunud sajandi kuldsete kuuekümnendate müüdist. Muidugi on sellest ajajärgust ja komsomolipõlvkonnast kirjutatud arvukalt lühiülevaateid ja meenutusi. Ent enamik neist käsitleb vaid ajajärgu kurba lõppu (Praha kevad, Tartu sügis) või siis üksikuid aspekte (nt meie kultuurisemiootika ja sotsioloogia teke). "Kuldsed kuuekümnendad Tartu tudengi mälupildis"... Võib küsida, mida oskas üks tudeng - olgu ta pealegi samas juba ka õpetaja, õppejõud, koolijuht - oma aja erilisusest ikka tähele panna. Elas ta ju lihtsalt selles pulbitsevas ja vastuolulises suurte ootuste ajas, taipamata suuremat sellest, kuidas kõik aegade teisenedes muutub ja tagasivaates paistma hakkab. Ometi pidi ta midagi ka mõistma. Eeskätt muidugi oma vahetust ümbrusest, Tartu vaimust lähtuvalt. Olgu selleks siis Tartu muutumine semiootika ja sotsioloogia arvestatavaks keskuseks, Kääriku spordibaasi kujunemine vabamõtlejate omapäraseks oaasiks, Vanemuise teatri kui omanäolise kombinaat-teatri väljakujunemine, Tartu kunstnike hetkeline jõuline esiletõus jne. Rääkimata sündmustest, mis selle kuldse sära kustutasid."

Raamatu eesmärk on aidata koostada erinevaid tööalaselt vajalikke tekste. Raamatust "Kuidas kirjutada tekste?" saab teada, kuidas: koostada ettevõttesiseseid dokumente koostada ameti- ja ärikirju kirjutada e-kirja kirjutada müügipakkumist teha reklaami hoida suhteid klientide ja koostööpartneritega lahendada probleeme pahura kliendiga kirjutada võlgnikule meeldetuletuskirja suhelda meediaga kirjutada arvamus- või nõuandeartiklit kirjutada kommertsteksti koostada kutset koostada slaide koostada karjääridokumente

"Saksa kultuuriruumi menuromaani "Maailma mõõtmine" autorilt on ilmunud uus raamat, mis on Saksamaal juba pool aastat püsinud ilukirjanduse edetabelites. Romaan koosneb üheksast episoodist, millest tasapisi saab tervik, mis kujutab endast maagilist realismi armastava autori loodud peent mängu tegelikkuse ja pettekujutluse piiril. Kriitikud on nimetanud romaani ajakohaseks kirjandusparoodiaks, mille teemaks on identiteedipiiride kadumine/iseenda kaotamine tänapäeva ühiskonnas tänu kommunikatsioonitehnoloogia kiirele arengule. Ning loomulikult on noorelt ülikuulsaks saanud autori kõigis lugudes paraja irooniaga arutlusel teema kuulsus. Üksteisesse põimunud lood on vägagi mitmekesised: keskpärane kodanik ostab mobiiltelefoni ja hakkab saama telefonikõnesid, mis on määratud kellelegi teisele – kõheldes alustab ta mängu võõra identiteediga. Kuulsale näitlejale ei helista äkki enam keegi, otsekui oleks keegi teine tema elu endale saanud. Tuntud kirjanik reisib koos naisega, kelle suurim hirm on, et kirjanik võiks ta mõnda oma jutustusse sisse kirjutada; samas kui ühe segase internetisõltlase suurim soov on saada mõne romaanitegelase prototüübiks. Eluabi raamatute autor Miguel Auristos Blancos paljastab peaaegu oma kibestumise elu üle. Kriminullide autor läheb kaduma seiklusrikkal reisil Kasahstani. Üks vana naine kaupleb surma üle kirjanikuga, kes ta välja mõtles, ning mobiiltelefone tootva firma osakonnajuhataja läheb hulluks, püüdes leida tasakaalu illusiooni ja tegelikkuse – naise ja armukese vahel. Iga looga muutub üha segasemaks, mis on selles romaanis tegelikkus ja mis väljamõeldis."

Kirjad üle mere: Mart Lepiku kirjavahetus Julius Mägiste, Karl Ristikivi ja Bernard Kangroga.

20. sajandi tuntuima Soome filosoofi Georg Henrik von Wrighti (1916–2003) looming on jagatav kahte suurde ossa: analüütilisse filosoofiasse kuuluvad teemad, kus tema vahest tuntuimaks panuseks on deontilise ehk normatiivsete mõistete loogika leiutamine, ja kultuurifilosoofia valdkonda kuuluvad raamatud ja esseed. „Minerva öökull” sisaldab ajaloolisi ülevaateid analüütilisest filosoofiast, loogikast ja kahest von Wrighti enim mõjutanud filosoofist (Eino Kaila ja Ludwig Wittgenstein), aga ka olulisi kultuurikriitilisi tekste ja käsitlusi mõtlejatest nagu Dante, Spengler, Toynbee ja Dostojevski. „Alles siis, kui mingi ajastu hakkab lõppema, saame aru selle eesmärgist ja tõelisest olemusest. See peab paika nii üksikisiku elukaare kui meie eristatud ajalooperioodide osas,” ütleb autor eessõnas. Ajastut, mille lõppemist von Wright mõtestada üritas, on tavaks kutsuda modernismiks, millele järgneb postmodernism. Von Wright mõistab olukorda aga eelkõige kriisina jõuetuks muutunud valgustusideaalides, mille asemele pole veel midagi muud astunud.

Romaan "Looduse rüpes" (1872) on üks autori helgemaid teoseid. Sellest sai alguse kirjaniku nn Wessexi-romaanide tsükkel, mille tegevus toimub tema sünnikohas Dorsetis Lõuna-Inglismaal.See on lugu noore kirikumuusiku Dick Dewy armastusest nägusa, kuid edeva kooliõpetaja Fancy Day vastu. Fancy arvates ei vääri Dick teda päriselt, tegelikult aga ei vääri neiu seda natuke lihtsameelset, kuid teda siiralt ja jäägitult armastavat noort meest. Kirikuõpetaja, kes samuti on Fancysse armunud, jõuab temas juba pettuda, kuid Dickil seisab pettumus alles ees.Romaani sündmustiku taustaks on muudatuste ajastu Inglismaa külakirikutes üheksateistkümnenda sajandi keskel, mil keelpillid jumalateenistustel asendati oreliga. Humoorikalt, paiguti isegi leebe irooniaga, samas osavõtlikult kujutab kirjanik nende pühendunud, kuid hääbumisele määratud pillimeeste väärikat taandumist ja oma saatusele alistumist.