Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

Anya Setoni ajalooline romaan Inglismaa ajaloost 11. sajandil, normannide vallutusretkest Inglismaale ning Norra viikingite avastusretkest Gröönimaale ja Ameerikasse.

Camille Claudel (1864-1943) - kuulsa prantsuse skulptori Auguste Rodin'i õpilane, abiline, kaastööline, modell, muusa ja kauaaegne armuke. Rodini kaudu teda tuntigi, sest kes oleks 19. sajandi Prantsusmaal uskunud, et naisterahvas võiks saada tõeliseks skulptoriks. Camille' saatus kujunes traagiliseks. Rodin kasutas ära ta annet ja ideid, kolmkümmend aastat tuli tal veeta vaimuhaiglasse suletuna. Sinna saatis oma tavatu õe vahepeal endale kirjanikuna nime teinud Paul Claudel - hilisem Prantsuse Akadeemia liige. Ometi mäletatakse Camille'd praegugi - eriti viimasel ajal on huvi ta vastu taas tärganud.

Rein Kordese (pseud., Andrus Roolaht) koostatud väliseestlastele suunatud propagandateos käsitleb ajalugu oma "vaatenurgast" lähtuvalt. "Eesti emigrantide isehakanud juhid Rootsis on elanud ja elavad permanentses intriigideõhkkonnas. Vahetevahel toimuvad ka avalikud kokkupõrked, mida on kommenteeritud isegi Rootsi ajakirjanduses. Nii näiteks pühendas "Dagstidningen-Arbetaren" 15. augustil /1956/ kogu oma esilehekülje eesti emigrantlike "seltskonnategelaste" vastastikusele mudaloopimisele."

Käesolev kogumik sisaldab kaks eesti kirjandusklassiku mälestusraamatut, lisaks nimijutustusele ka jutustuse "Kuldsete lehtede all". Mõlemas teoses jutustab autor oma nooruse kõige huvitavamatest aastastest – kooliajast.

"Sõdalase au" (1998) on põnev ja detailne ülevaade mõningatest viimase aja rahvusvahelistest pingekolletest ning nende rahumeelsest lahendamisest. Lähtudes konkreetsetest sündmustest, esitab Michael Ignatieff üldistava pildi nüüdisaedsest sõjapidamisest ja rahvusvahelisest rahukorraldusest.

"Tarzan ja sipelginimesed" näitab autori fantaasia ulatust. Ärgu lugeja jäägu siiski ebareaalsuse kammitsaisse, vaid mõelgu kirjanikku erutanud probleemidele – inimloomuse püsivusele ebasoodsates loodus-, tehno- ja ühiskonnaoludes. Tarzan ei kaota midagi oma vägevusest ja ülevusest ei selles raamatus ega loodetavasti ka järgmistes osades.

Sisu: Müüt ja tegelikkus Ameerika poliitikas Konstitutsiooni alused Föderalism ja valitsustevahelised suhted Õiguste ja vabaduste traditsioon Avalik arvamus ja poliitikas osalemine Parteid Kampaaniad ja valimised Huvigrupid Meedia ja poliitika Kongress Presidentuur Bürokraatia Kohtud, kohtunikud ja õigus Sisepoliitika ja poliitika kujundamine Välis- ja kaitsepoliitika Viited Soovitatav kirjandus

Kataloog tutvustab eesti restauraatorite paarikümnesse aastasse ulatuvat ennistustööd. Näituse põhiekspositsioon koosneb restaureeritud esemetest ja selle töö üksikutest etappidest fotodokumentidena. Eksponeeritud on töid puidu, metalli, keraamika, tekstiili, paberi ja maali alalt.

Rannar Susi. Tõnise tööpäev Rannar Susi. Tulen ikka Su tähtede alla Ao Sammelselg. Röövlid Rannar Susi. Päevatee Rannar Susi. Jaanipäevaks. Saima Elgot Halliküla. Kaev Teno Rebane. Õhtu Rannar Susi. Masin Risto Hunt. Kui kõik ära kadusid Rannar Susi. Muinasjutt sõnumitoojast Peep Laanet. Põllusse peidetud varandus

See on jutustus kaugete aastatuhandete saladustest, vanima ajaloo "valgetest laikudest", ebatavalistest sündmustest, millest osavõtjaiks olid meie vanavanavana... vanaemad ja -isad.

Tassitäit aromaatset kohvi juues ei mõtle me tavaliselt sellele, kui pika teekonna teeb läbi kohviuba enne, kui jõuab meieni, kes me sellest pisikesest oast valmistatud hõrgutavat jooki naudime. Kohv – see on nii igapäevane ja enesestmõistetav. Ometi on selle joogi ajalugu täis legende ja salapära. Kus ja millal sai kohvijoomine alguse ja millal jõudis see jook meieni? Kus ja kuidas kohviube kasvatatakse ja töödeldakse? Missugused kohvijoogid peituvad keeruliste itaalia- ja prantsusekeelsete nimede taga? Millised omadused on heal kohvil ja mille järgi otsustada, et kohvikus pakutav tassitäis on tõesti hea? Millal ja missugust kohvijooki juua ja mida nautida selle hõrgutava joogi kõrvale? Millega ja kuidas valmistada kodus aromaatset ja tõeliselt maitsvat kohvi? Proovi erinevaid ubasid, erinevat jahvatust, erinevaid valmistamise meetodeid; katseta, katseta, katseta... ja sa saad joogi, mis üllatab nii sind ennast kui ka sinu külalisi.

"Leib. Ilo & vägi" on Evelin Ilvese raamat leivast, kodumaast ja nendest õhkuvast ürgsest väest. Meil Eestimaal on leivaga oma eriline suhe. Leib ei ole pelgalt toit ega toidukõrvane – ta on põhitoidus. Leib on nagu usk ja uskumise vägi, osa meid esivanematega ühendavast igikestvast loost. Osa meie loodusest, väest ja ilost. Ma valisin välja 18 leiba ja palusin raamatusse 17 naist enda ümbert. Need leivad said lihtsad, valmistatud Eestimaa jahudest. Kõik sobivad meie maitsete ja toitudega. Saavad valdavalt vähese vaevaga valmis. On meeldinud meie inimestele ja külalistele ka. Need naised aga, nad on päris tavalised naised. Nad esindavad erinevaid elusid ja sünniaastaid. Kuidagi väga ilus oli aru saada, et nii 11- kui ka 86-aastases on olemas aegadeülene tarkus, igavikuline ilu, avar hing. Nad on nii erinevad ja samas nii üks. Neid ühendab vägi, tänu millele oleme rahvana alati alles. Justkui armastusega kokku seotud igavene hõim. See raamat võiks meile olla nagu peegel – kui sinna vaatame, tunneme oma Eesti ära. Rõõmu, väge, ilo teile! Bread-making is always special. On the one hand, because our love and respect for it is immeasurable. And on the other, because there are few things we can make with our hands that are the best in world… This is one of them: to a baker's family home-made bread tastes the best in the world. Bread-baking has brought a hallowed and loving aura back to the kitchens in many Estonian homes. Yet, breads come with different faces and in hundreds of flavours. This is why these 18 varieties were chosen for this book – to make your breadbasket richer and those who love bread even happier. For those who have yet to try bread-making, today could be a good day to start. Joy, power and beauty to you all!

"Head lood on nagu seemned, mis soodsas pinnases võivad idaneda ja vilja kanda. Just nõnda mõjuvad muinasjutud, müüdid, mõistulood, anekdoodid. Metafoorses narratiivis peituv jõud aitab meil toime tulla küsimustega, millele elus pole ühest vastust. Käesoleva raamatu lood on kogutud paljudest allikatest. Enamik süžeid on universaalsed ja levinud maailmas paljudes erinevates variantides. Võib juhtuda, et peale lugemismõnu leiab lugeja neist lugudest abi mõnel kriitilisel eluhetkel. Teine, täiendatud ja parandatud väljaanne."

20. sajandi tuntuima Soome filosoofi Georg Henrik von Wrighti (1916–2003) looming on jagatav kahte suurde ossa: analüütilisse filosoofiasse kuuluvad teemad, kus tema vahest tuntuimaks panuseks on deontilise ehk normatiivsete mõistete loogika leiutamine, ja kultuurifilosoofia valdkonda kuuluvad raamatud ja esseed. „Minerva öökull” sisaldab ajaloolisi ülevaateid analüütilisest filosoofiast, loogikast ja kahest von Wrighti enim mõjutanud filosoofist (Eino Kaila ja Ludwig Wittgenstein), aga ka olulisi kultuurikriitilisi tekste ja käsitlusi mõtlejatest nagu Dante, Spengler, Toynbee ja Dostojevski. „Alles siis, kui mingi ajastu hakkab lõppema, saame aru selle eesmärgist ja tõelisest olemusest. See peab paika nii üksikisiku elukaare kui meie eristatud ajalooperioodide osas,” ütleb autor eessõnas. Ajastut, mille lõppemist von Wright mõtestada üritas, on tavaks kutsuda modernismiks, millele järgneb postmodernism. Von Wright mõistab olukorda aga eelkõige kriisina jõuetuks muutunud valgustusideaalides, mille asemele pole veel midagi muud astunud.

Raamat annab võimalikult süstemaatilise ülevaate marksistlik-leninliku esteetika põhiküsimustest. Marksistlik-leninliku esteetika tähtsamaks iseärasuseks ja peamiseks jooneks on tihe side eluga, kommunistliku ülesehituse praktikaga, kunstipraktikaga; ta üldistab teoreetiliselt kunstikultuuri arengu kogemusi ja väljendab rahva huve ning kunstilisi tarbeid. Meie esteetika on marksistlik-leninliku maailmavaate koostisosa.

Romaan "Looduse rüpes" (1872) on üks autori helgemaid teoseid. Sellest sai alguse kirjaniku nn Wessexi-romaanide tsükkel, mille tegevus toimub tema sünnikohas Dorsetis Lõuna-Inglismaal.See on lugu noore kirikumuusiku Dick Dewy armastusest nägusa, kuid edeva kooliõpetaja Fancy Day vastu. Fancy arvates ei vääri Dick teda päriselt, tegelikult aga ei vääri neiu seda natuke lihtsameelset, kuid teda siiralt ja jäägitult armastavat noort meest. Kirikuõpetaja, kes samuti on Fancysse armunud, jõuab temas juba pettuda, kuid Dickil seisab pettumus alles ees.Romaani sündmustiku taustaks on muudatuste ajastu Inglismaa külakirikutes üheksateistkümnenda sajandi keskel, mil keelpillid jumalateenistustel asendati oreliga. Humoorikalt, paiguti isegi leebe irooniaga, samas osavõtlikult kujutab kirjanik nende pühendunud, kuid hääbumisele määratud pillimeeste väärikat taandumist ja oma saatusele alistumist.

Marss on mõistatustest küllastatud, raevukalt punase värvusega planeet, mis on köitnud inimkonna tähelepanu, alates kõige varasematest müütidest ja lõpetades viimaste Hollywoodi filmidega. Ent ühtaegu peitub selles ka meie mineviku ja tulevikuga põimuv saladus, mida oleme seni kahjuks hoolimatult eiranud. Teoses "Marsi müsteerium" kirjeldavad raamatu "Jumalate jäljed" autorid viimaseid teaduslikke andmeid meie Päikesesüsteemi varitsenud hädaohust -- umbes 20000 aastat tagasi Marsi ja Maa lähedalt möödunud hiidkomeedist, mis purunes tosinkonnaks tükiks, igaühe läbimõõt kümneid kilomeetreid. Tõendid viitavad, et just nende "pommide" langemine Marsi pinnale tappis selle planeedi -- ja mitte miljoneid aastaid tagasi, nagu paljud teadlased senini arvavad, vaid suhteliselt hiljuti. Üha selgemini tuleb ilmsiks, et selliste kataklüsmide aegu võis hävida ja täieliku unustusehõlma vajuda seni tundmatu tsivilisatsioon. "Marsi müsteerium" uurib tavatut võimalust, et kosmilistel põhjustel hävis meie naaberplaneedil meiega võrdväärne arenenud tsivilisatsioon, mis eksisteeris seal veel suhteliselt hiljuti.

August Gailit oli kirjanik, kes oma avalikes esinemistes ja vähestes autobiograafilistes kirjutistes väärtustas loomingut ja hoiatas liigse tähelepanu eest autori isiku vastu. Kuid oma isikulugu taandades, varjates ning viimastel elupäevadel isegi selle tõendeid hävitades soodustas ta paratamatult nende legendide ja lugude levikut, mis hoiavad elus mitte üksnes tema loomingut, vaid ka looja isikut. Miks muidu meelestub mitmest kirjaniku surma järel ilmunud mälestuskirjutistest eelkõige see, et rõhutatakse elava Gailiti lähedust?!