"Need kirjatükid on sündinud varastatud ajast – öötundidest. Isegi mitte vabast tahtest, vaid teiste pealekäimisel edasi anda oma muljeid. Muljed – need nad ongi. Nad on sündinud ettevalmistuseta nagu reisidki. Neil muljetel on siiski üks ühine nimetaja: need on teatrimehe muljed. Paljugi sellest, mis antud hetkel oli üllatuslik ning uus, on nüüd juba iganenud ja varsti lootusetult vana. Ma ei paranda neid lehti. Las nad olla nagu olid, need hetke impressioonid. Selles on nende piiratus, aga võib-olla ka võlu – neile, kes ei otsi siit tõsiandmeid kirjeldatud maade kohta, vaid keda huvitab, mida mõtles või tundis kunagi üks eesti teatrimees, kui ta viibis neil mail."

2004. aastal ilmunud "Kolm päevikut" käivituvad päevaga, mil Ingrid Bergmanil diagnoositakse vähk. Sellest hetkest jälgitakse paralleelselt umbes seitsme kuu jagu kolme erineva inimese päevikuid - Ingrid Bergmani, Ingmar Bergmani ja Maria von Roseni oma. Viimast peeti seni Ingrid Bergmani eelmisest abielust pärinevaks tütreks, kuid raamatus selgub, et tegelikult on tema isa Ingmar Bergman. "Kolm päevikut" on sügavalt isiklik perekonnalugu.

Inglise filoloog, tõlkija Anne Lange on kirjutanud raamatu Ants Orase elust ja loomingust. Ants Oras oli inglise orientatsiooni tooja eesti kirjandusellu 30-ndail aastail, uue luuletajatepõlvkonna ("Arbujad") koondaja Tartus, esteetiliselt nõudliku normi kehtestanud kirjanduskriitik, üliõpilasseltsi "Veljesto" ja Eesti PEN-klubi üks algatajaid. Enne sõda Tartu ja Helsingi, pärast põgenemist Läände Florida ülikooli professor. Ta on tõlkinud inglise ja mitmest muustki keelest eesti keelde peamiselt luulet, kuid ka Shakespeare'i näidendeid, Goethe "Fausti" ja Vergiliuse "Aeneise". Olles ebasoovitav isik nii Nõukogude kui Saksa okupatsioonivõimude silmis, põgenes Oras koos oma lähedastega 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ja lõpuks USA-sse. Tema memuaarteos "Baltic Eclipse" (1948) kuulutas maailmale Nõukogude ja Saksa ülekohtust Balti riikides aastail 1939-44.

Marina Tsvetajeva (1892-1941) oli üks XX sajandi suurimatest kirjanikest. Kuid tema saatus oli üks oma aja traagilisemaid. Euroopa kaasaegse ajalooga lahutamatult seotud elule jätsid oma jälje kaks maailmasõda ja kahe totalitaarse režiimi esiletõus. Esimene maailmasõda uputas verre luuletaja kodumaa Venemaa, kuis toimus Oktoobrirevoultsioon, tuues kaasa kaose ja näljahäda, seejärel kodusõja ja terrori. Üks Tsvetajeva tütardest suri nälga ja kurnatusse. Tema abikaasa võitles valgete poolel punaste vastu ja pidi minema pagulusse. Et mehega taas kokku saada, lahkus ka Tsvetajeva kodumaalt. Hiljem, kui perekond elas Pariisis, vahetas mees poolt – temast sai nõukogude salaagent ja ta osutus seotuks poliitilise mõrvaga.