Vaikis relvatärin Esimese maailmasõja rinnetel ja Ameerika sõdurid pöördusid Euroopast tagasi koju. Tagasisaabunute hulgas oli ka Walter Disney, lihtne, mitte millegi poolest silma paistev noormees, üks neist paljudest, keda oli rindele värvatud otse koolipingist. Nooruse tõttu polnud teda kohe kaevikusse aetud, vaid oli esialgu sanitaarauto rooli taha pandud. Tapatalgutele Disney sel kombel ei jõudnudki sattuda. Nüüd aga oli ta nagu enamik teisigi temasuguseid mures tuleviku pärast. Oli vaja leida tööd, määrata kindlaks oma elutee...

Ärganud ühel hommikul 1875. aasta juunikuu alguses, lugesid San Fransisco elanikud ajalehest Chronicle koledat lugu -- keegi naine oli endale pähe tulistanud, sest ta mees oli "ta oma alles sündimata lapse hävitamisest keeldumise pärast kodust minema kihutanud -- järjekordne lugu südametusest ja hingeahastusest". Naine oli Flora Wellman, must lammas pioneer Wellmani perekonnast Massillonis Ohio osariigis; mees oli professor W. H. Chaney, iiri rändastroloog; alles sündimata laps sai aga miljonitele inimestele kogu maailmas tuntuks kui Jack London. See on lugu Jack Londonist, jutustatud tema enda sõnadega, ainult talle omase jäljendamatu koloriidi, iseloomu ja dramatismiga. Seal, kus Jack räägib enesest, ei suudaks ükski biograaf ütelda paremini. "Meremees sadulas" rajaneb Londoni viiekümne avaldatud raamatu ja kahesaja tuhande kirja, mustandkäsikirjade, dokumentide ja päevikute materjalil. See on jutustus sellest, kuidas ta töötas, armastas ja võitles.

1993. aastal Kanadas avaldatud "Kivist päevaraamatud" on kirjutatud Daisy Goodwill Fletti autobiograafiana. Raamatus on kirjeldatud Daisy elu sünnist 1905. aastal kuni surmani Floridas 1990-ndatel aastatel. Daisy on täiesti tavaline naine ning Shields jälgib tema elu ühest aastakümnest teise, tema esimest ja traagiliselt lõppenud abielu, teist abielu, lastekasvatamist, tema masendushetki ja elu Floridas, kui lapsed on suureks kasvanud. Raamatus on piir dokumentaalse ja ilukirjandusliku vahel võimalikult häguseks tehtud, ning tõsielule lähendavad seda ka lisatud fotod. USA-s sündinud ja praegu Kanadas elav Carol Shields hakkas ülikooli õppejõu karjääri kõrvalt kirjutama võrdlemisi hilja, ajal, mil tema viis last olid juba peaaegu täiskasvanud. Ta on kirjutanud luuletusi, näidendeid ja lühijutte, kuid tuntuse on talle siiski toonud romaanid, ning eriti "Kivist päevaraamatud", mis võitis mitu auhinda, sealhulgas ka 1995. aasta Pulitzeri preemia ja Rahvusliku raamatukriitikute auhinna. Samuti jõudis see Bookeri preemia lõppvalikusse. Shields ise on öelnud, et ta tahab oma raamatutes väärtustada nn. tavaliste inimeste elusid, pannes kirja nende lood. Tundub, et need lihtsad lood leiavad suurt vastukaja, sest Shieldsi iga uut raamatut oodatakse ja see tõlgitakse kohe paljudesse keeltesse.

Teatud ajastul saabub teatud maades hetk, kui inimesed ootavad justkui mingit olulist ja traagilist sündmust, mis võimaldaks lahendada kõik nende probleemid. Tavaliselt nimetatakse sellist perioodi sõjaeelseks. Armumiseks ei tasu seda aega valida. 1940. aastal kohtub 21-aastane algaja kirjanik Jerry Salinger New Yorgis 15-aastase Oona O'Neilliga, kes on Ameerika kuulsaima draamakirjaniku tütar. Nende idüll algab tegelikult alles järgmisel suvel mõni kuu enne Pearl Harborit. 1942. aasta alguses kutsutakse Salinger Euroopasse sõtta ja Oona sõidab Hollywoodi õnne otsima. Nad ei abiellu kunagi ega saa ühtegi last. Kirjanik Frédéric Beigbeder on Prantsusmaal tuntud avaliku elu tegelane, kes oma kirjandussaavutuste kõrval on silma paistnud ka mitmete teiste ettevõtmistega. Ta on ajakirja Figaro följetonist ja ajakirja Lui peatoimetaja. Eesti keeles on varem ilmunud Beigbederi romaanid "Armastus kestab kolm aastat" (Varrak, 2008), millest ta on ise ka filmi teinud, ja "17,90 €" (Varrak, 2011).