"Varese mõttest sündinud" on pärimuslugemik, millest leiab 35 valitud pala Põltsamaa kihelkonna erinevaist paigust. Suur osa lugudest on kogutud ja üles kirjutatud enam kui sada aastat tagasi. Need annavad aimu tollaste Põltsamaa inimeste eluolust, mõtetest ja ebausukombestikust. Lugude vahele on pikitud seiku Põltsamaa ajaloost, mis mõjuvad täna ehk uskumatuna, kuid väärivad põhjalikumat tähelepanu ja uurimist. Pärimuslugemiku muudavad eriliseks ka Põltsamaa Kunstiseltsi illustratsioonid.

Teadsime ennegi, et Tuglase Seltsil on olnud tänuväärne osa Eesti taasiseseisvumisel ja noore riigi jaluleaitamisel, kuid ehk ei aimanud, et see panus oli nii suur. Tuginedes protokollidele ja statistilisele andmestikule näitab Heikki Rausmaa, kuivõrd ulatuslikku moraalset ja ainelist toetust eestlased Tuglase Seltsi vahendusel soomlastelt said. Seegi on killuke Eesti lähiajalugu ning au ja kiitus autorile selle täienduse eest.

Sakari Nupponen käsitleb oma raamatus Viru hotelli Eesti taasiseseisvumise ajal ja pärast seda, kuid värvikaim pilt on antud ikkagi 1970-1980. aastatest. Ja selles pole autor süüdi – Viru legendaarsed ajad jäävadki sinna, aastakümnete taha.

Haapsalu oli baltisaksa kirjaniku Fred von Hoerschelmanni (1901–1976) kodulinn, kus ta elas kuni 1939. aastani. Tema isa oli tuntud kuurordiarst Martin von Hoerschelmann, Martini isa, vanaisa ja vanavanaisa olid kõik Haapsalu lossikiriku ja Jaani kiriku pastorid. Siinse kogumiku jutustused on kirjutatud 1930. aastatel ja 1940. aastate lõpus, kuid avaldati Lääne-Saksamaal alles 1950. aastal. Kaheksakümmend aastat hiljem ilmuvad need esmakordselt eesti keeles. "Tondilinna" lugudes avaldub Fred von Hoerschelmanni tihe side Haapsalu ja Läänemaa looduse ning inimestega. Neis jutustustes väljendub sügav igatsus ja melanhoolia.