20. sajandi üheks suurimaks juhtimise teooria liidriks peetakse Peter F. Druckerit. Võib julgelt väita, et Drucker leiutas juhtimise kui teadusharu 1950ndatel, muutes selle tol ajal ignoreeritud distsipliini vajalikuks institutsiooniks tänapäeva ettevõtluses. Oma uues raamatus "Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks" vaatleb Drucker sotsiaalseid ja majanduslikke muutusi 21. sajandi ühiskonnas ja kuidas juhtimine - mitte valitsus ja mitte turg -- peaks uutes oludes orienteeruma. Drucker nimetab perioodi, milles me praegu elame, Sügavaks Üleminekuks (profound transition), kus muutused on veel radikaalsemad kui need, mis kerkisid esile 19. sajandi keskel teise tööstusrevolutsiooni ajal või need, Teise maailmasõja ja sellele järgnenud depressiooni ajal tekkinud strukturaalsed muudatused. Juhtimise teooria meister, vaadates tulevikku, analüüsib jõudusid, mis mõjutavad ühiskonda ja majandust ning kirjeldab kuidas organisatsiooni struktuur peaks muutuma, et nendest muutustest lähtuvaltr edukalt käituda. "Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks" pakub juhtimise kesksete teemade kohta uusi ja revolutsioonilisi ideid ning perspektiive. Raamatus arutleb autor juhtimise uusi paradigmasid -- kuidas need on muutunud ja kuidas nad muudavad meie arusaamu juhtimise praktikast ja põhimõtetest. Drucker analüüsib strateegia uusi realiteete, näitab kuidas olla juht muutuste perioodil ja seletab "uue inforevolutsiooni" olemust ja selle juhtimisele. Samuti vaatleb ta nn. teadmustöötaja (knowledge worker) tootlikkust ja näitab, et suurema tootlikkuse saavutamiseks on vaja muuta inimeste ja organisatsioonide peamiseid hoiakuid ja töö enda struktuuri. Peter Druckeri raamatud on olnud rahvusvahelised bestsellerid ja tähised juhtimise teooria arenemisel (kokku peaaegu 30 raamatut!). Peale raamatute kirjutamise on ta olnud väga edukas õppejõud paljudes USA tunnustatud ülikoolides (20 aastat New Yorki Ülikooli Graduate School of Business juhtimisteooria professor). Alates 1971. aastast on ta ühiskonnateaduste professor Claremont Ülikoolis California osariigis, mille MBA programm kannab nime -- Peter F. Drucker Graduate School of Management.

Uus ajastu on tulekul, uus lahing turu pärast on juba alanud "Me vajame head lugu ja oleme valmis selle eest maksma," ütleb tuleviku-uurija Rolf Jensen oma raamatus. Jõukuse ja jõudeaja kasvades ootame me materiaalsetelt hüvedelt suuremat tähendusrikkust ja meie otsused mingi kauba ostmisel saavad oleme pigem emotsionaalsed kui ratsionaalsed. Jensen määratleb kuus turgu, mis on suunatud meie põhiliste emotsionaalsete vajaduste rahuldamiseks ning kirjeldab, kuidas juhtivad firmad neist turgudest kasu lõikavad ja kuidas teised firmad saaksid sedasama teha. "Lugu on alati olnud peamine motiiv millegi ostmisel, mingi tehingu sõlmimisel või oma elus toimetuleku võime tõstmisel. Lood ahvatlevad meid -- isegi enam kui kvaliteet või hind. Apple ei ole midagi muud kui lugu lindpriist arvutimaailmas, FedEx on lugu lubaduse pidamisest. Tulevikus peavad liidrid olema ennekõike luguderääkijad ning alles seejärel juhid. Rolf Jensen näitab teed tulevikku" Harriet Rubin (raamatu "Printsess: nais-Machiavelli" autor) ""Unelmate ühiskond" pakub täiesti uudse, värske vaate tulevikule ning sellele, kuidas ettevõtted peaksid ennast ümber kujundama, et olla edukad ka 21. sajandil" Arnold Brown (tuntud tuleviku-uurija, Weiner, Edrich, Brown, Inc.) Rolf Jensen on Kopenhaageni Tuleviku-uuringute Instituudi direktor ning maailma üks hinnatumaid tuleviku-uuringute spetsialiste.

Juhid näevad siinse juhtimiskultuuri tulevikutrendidena häid suhteid, arengut, vastutuse jagamist ja töötajate eripärade arvestamist. Coach’iv juhtimine on üks võimalik tee selleni jõuda. Sinu ees on Eesti esimene terviklik käsitlus coach’ivast juhtimisest, milles avatakse inimkeskse juhtimiskontseptsiooni sisu lähemalt ning jagatakse praktilisi meetodeid ja tööriistasid, mida juht saab kasutada, et ettevõtte tulemuslikkust suurendada ja inimeste rahulolu tõsta. Raamatusse on põimitud lood elust enesest, ülevaade juhtimisstiilidest, juhtiva coaching’u õppetunnid, sellest, mis coaching on ja mida see ei ole jne. Autorid on välja töötanud coach’iva juhtimise kompassi, mis annab kätte suunised, tehnikad ja tegevused, mida rakendades saad olla juht, keda sinu inimesed päriselt vajavad. Juht peab olema võimust vaba võrdne partner, kes toetab oma inimesi ühiste eesmärkide saavutamisel. Sellel teekonnal on põhilisteks märksõnadeks visioon ja siht, õppimine ja areng, isiklikud mõtte- ja arengupartnerid ning eneseteadlikkus ja teadlik enesejuhtimine. Raamat sisaldab mitmeid eneseanalüüsi harjutusi, et saaksid coach’iva juhtimise käsitlusega sammhaaval kaasa liikuda ja kõrvalseisja pilguga näha, missugune juht sa ise oled ja kuidas kompass maksimaalselt enda kasuks tööle panna. Jaanika Rannula ja Aili Nurmeots on pikaaegse coaching’u- ja koolituskogemusega organisatsioonikultuuri edendajad. Nende missioon on tõsta teadlikkust inimkesksest juhtimiskultuurist ja aidata edendada usalduslikku suhet kõikvõimalikes eri tüüpi töökollektiivides.

"Ettevõtluse pikkuskraadides" näidatakse kätte tee, kuidas seilata läbi ärimaailma rahutute vete ja rahuldatakse vajadus uute mehhanismide, mudelite, mõõdupuude ja metafooride järele, mille abiga võime uuest tegelikkusest kasu saada. Globaalse teadmuse nomaad Leif Edvinsson võitles intellektuaalse kapitali arendamise esimeste sammude eest ning nõudis selle mõõtmist ettevõtete aastaaruannetes. Edvinssoni 1997. aastal ilmunud raamat "Intellektuaalne kapital" (Intellectual Capital, kaasautor Michael Malone) põhineb finantsteenuste firmas Skandia omandatud kogemustel. Edvinsson nimetati 1991. aastal Skandias maailma esimeseks intellektuaalse kapitali direktoriks. 1998. aastal nimetas Suurbritannias tegutsev Brain Trust ta teedrajava töö eest Aasta Ajuks. Pärast Skandiast lahkumist 1999. aastal asus Edvinsson maailma esimese intellektuaalse kapitali ja teadmusmajanduse abiprofessorina tööle Lundi Ülikoolis. Teadmusmajanduse esiletõus on juhtinud tähelepanu kasvavatele lahkhelidele tänapäevaste finantsaruandlussüsteemide ja intellektuaalse vara vahel. Tänapäeva suurfirmad joonduvad tavapäraselt ühe mõõdupuu -- finantskapitali -- järgi. See on ettevõtluse laiuskraad. Paraku pakub viimane meile ainult ühe osa suurest pildist. Puudub teine vajalik koordinaat -- ettevõtluse pikkuskraad. Pikkuskraadide -- või teisisõnu intellektuaalse kapitali -- määramiseks on vaja kasutuskõlblikku meetodit. Kuhu märgitakse võtmeisiku lahkumine ettevõttest? Kui üks tipptaseme tarkvaraarendaja lahkub isegi nii suurest firmast nagu Microsoft, on see oluline. Kuhu märgitakse üles võtmetähtsusega kliendi kaotamine või võtmetähtsusega projekti läbikukkumine? Mõõdupuu, millest kõik juhid lähtuvad, annab vaid poole vajalikust arusaamast selle kohta, kus me asume ja kuhu suundume. Intellektuaalne kapital on kombinatsioon inimkapitalist -- organisatsiooni liikmete ajud, oskused, taip ja potentsiaal -- ja struktuurkapitalist, mis peitub klientuuris, protsessides, andmebaasides, kaubamärkides ja süsteemides