Šahh Madani kolmas raamat. Sisukord: Suured ja väikesed sündmused Kõik kipuvad paugutama Sõjajumala sepikojas Esinen apostlina Seiklused maal ja jõel Vapustused sõbra ärasaatmisel Päevad “Internatsionaali” saatel Austamine ja ühe jutustuse sünd Blond ingel ja mustlasplika Rahuvisiit mandariinidega Väikesed vahelejäämised Loominguline julgustükk Kirjad nagu sütikud

Ameerika kirjaniku Jean Websteri (1876-1919) noorsooromaan, mis alates oma ilmumisest 1912. aastal on jätkuvalt kuulunud mitme põlvkonna lemmikraamatute hulka kogu maailmas.Koolitüdruku Judy Abbotti kirjad oma tundmatule hooldajale, kellest ta on näinud üksnes ämblikulaadset putukat meenutavad siluetti, jutustavad tema kooli- ja internaadielust, kujutades paljude humoorikate seikade kaudu minategelase arenemist tüdrukust neiuks, kes teose lõpul esmakordselt kogeb, mis tunne on armastus.

Relvoonia tänavail pöördusid inimesed tema hääle peale ümber ja Tistou'l oli piinlik. "Tistou, ärge vahtige ringi. Mis on kord?" küsis härra Käretoru rangelt. "Kord? Kord on see, kui kõik on rahul," vastas Tistou. Härra Käretoru tegi "hm!" ja tema kõrvad tõmbusid tavalisest veelgi punasemaks. "Olen märganud," jätkas Tistou pealekippuva argusega võideldes, "et näiteks minu poni Gümnastika, kui ta on hästi puhastatud ja harjatud ning kui ta lakk on hõbepaberitega palmitsetud, on hoopis rohkem rahul kui siis, kui ta on sõnnikuga koos. Ja ma tean ka, et aednik Valgevunts naeratab samuti puudele, kui nad on ilusasti pöetud. Kas see siis ei olegi kord, ah?" Härra Käretoru, kelle kõrvad veelgi punasemaks läksid, ei paistnud see vastus sugugi rahuldavat. "Ja mida tehakse inimestega, kes külvavad korralagedust?" küsis ta. Maurice Druon, sündinud 1918. a. Pariisis, on laialt tuntud prantsuse kirjanik. Ta oli Prantsuse Akadeemia liige ning on olnud kultuuriminister. Tema mitmepalgelises loomingus on esikohal romaanid. Temalt on ilmunud ka veel näidendeid ja lastejutte. Küsimusele, kellele te kirjutate, vastas kirjanik: "Ma kirjutan kõigile." Ja nii valmis temal ka täiskasvanutele muinasjutt lastest ja lastele muinasjutt täiskasvanutest, mis sai pealkirjaks "Tistou, roheliste sõrmedega poiss". Seega võivad käesolevat raamatukest lugeda kõik ja küllap nii suured kui ka väikesed leiavad sellest mõndagi, mille üle järele mõtelda.

Poistele tuli rünnak täiesti ootamatult. Vanem püüdis Jassi jalaga eemale tõrjuda, noorem rebis aeru tullist ja vehkis sellega. Jassi ta ei tabanud, hoop käis kaaslase sääreluu pihta. Sääreluu on hell koht. "Tubakas!" karjus pihtasaanu, kiskus end kõverasse, et kirvendavat jalga hõõrude, kaotas tasakaalu ja plartsatas vette. Jass harvendas sellal juba noorema parukat. See tammus laialipillatud riietel ja vigises hädiselt. "Hüppa sisse! Hüppa sisse!" õpetas vanem mees. "Las raibe upub!" Noorem hüppas, paraku nii õnnetult, et Jass jäi küll paati, kuid kaasa tuli sõbra lilleline särk. "Ohmoon!" kirus vanem, märga kehakatet sõbra varvaste tagant lahti päästes. "Sulle tuleks vastu pead anda!" Mats! sai ta samal hetkel ise sandaaliga vastu pead. Jass oli asunud paati tühjendama. Praegu sekeldas sigaretipaki kallal. Vanem kiristas hambaid, kuid hüüdis juba taltsamalt. "Onu, kutsuge oma pärdik ära!" Enam ma ei olnud onku.