Käesolev raamat ei nõua lugejalt varasemaid süvateadmisi konserveerimisest, küll aga püüab tekitada huvi kultuuripärandi säilitamise vastu. Raamat on mõeldud eelkõige konserveerimise eriala üliõpilastele ja magistrantidele, aga samuti kõigile kultuuripärandi säilitamisega tegelevatele inimestele, kellel on kohustus, vajadus ja soov tagada Eesti kultuuripärandi säilimine tulevastele põlvedele.

Solnessi Arhitektuurikirjastus on Eesti arhitektuuriaasta kogumikku välja andnud aastast 2002. Käesolev raamat on sarja üheksas köide ning siia on kogutud 2010. aastal valminud parimad majad, interjöörid ja maastikuarhitektuuri objektid. 2010. aastal valmis varasemast oluliselt vähem büroohooneid ja elamuid, küll aga esitati Eesti Kultuurkapitali (KULKA) arhitektuuripreemia kandidaadiks tavatult suur hulk eramaju. Selles kogumikus näeb eramutest siiski vaid ühte, kuna enamikku neist on kajastatud juba 2009. aasta Veneetsia biennaali näituse kataloogis "100 maja". Seekordse raamatu tekstid on esitatud intervjuu vormis, mis tundus mulle kõige ehedam ja ausam. Raamatu eesmärk on tutvustada 2010. aasta parimaid arhitektuuriobjekte, rääkida nende konspetsioonidest ja pisut ka tagamaadest. Kes suudaks seda paremini teha kui objekti looja? Algatuseks aga annavad oma hinnangu raamatus kajastatud objektidele neli KULKA žüriiliiget: Epp Lankots, Laila Põdra, Eva Hirvesoo ja Tiit Sild. Margit Mutso

Raamat kaasneb näitusega "Kunst antropotseeni ajastul" Kumu kunstimuuseumis (05.05.–08.10.2023). Raamatu ja näituse keskmes on kunsti roll antropotseeni ajastul. Teemat avatakse kolme valdkonna kaudu: kunstiajalugu, kaasaegne kunst ja jätkusuutlik näituseloome. Milline on olnud kunsti ja visuaalkultuuri tähtsus Eesti keskkonna kujutamisel, aga ka selle kontrollimisel, kujundamisel ja kasutamisel? Kas ja kuidas mõjutab keskkonnakriis kaasaegset kunsti – kas vaid teadlaste uurimistulemuste vahendamisega? Kust jooksevad piirid kunsti ja (kodaniku)teaduse, kunsti ja aktivismi vahel? On neid üldse vaja tõmmata? Raamatus avatakse kunsti ja keskkonna suhete uusi vaatenurki ning vaadeldakse, kuidas on kunstnikud keskkonna- ja jätkusuutlikkuse teemadega suhestunud nii minevikus kui ka kaasajal. Raamatust võib leida eri valdkondade ekspertide keskkonnateemalisi artikleid, kunstiteoste lähianalüüse ning intervjuusid kunstnike ja kujundajatega.

Leonhard Lapin tähistas 2007. aastal oma 60. juubelit näitusega "Koodid" Kumu kunstimuuseumis, millega kaasnes käesolev raamat. Lapini 2003. aastal alustatud sarja "Koodid" aluseks on üks tänapäeva maailma olulisemaid sümboleid – kaupadele trükitud vöötkood, mida on töödeldult kasutatud maalide ja graafiliste lehtede alusstruktuurina. Raamat sisaldab Leonhard Lapini autoriartiklit, milles kunstnik mõtestab lahti oma maalisarja "Koodid", kunstiteadlase Anders Härmi esseed Lapini fenomenist ja põhjalikku biograafiat.