Selle raamatu kaante vahel on kokku saanud meie rahvusliku kirjanduse rajaja, vaid 21 aastat elanud Kristjan Jaak Petersoni looming – tema luuletused ja päevaraamat oma filosoofiliste mõtisklustega ning Maimu Bergi romaan "Seisab üksi mäe peal" – ilukirjanduslik pilguheit andeka ja romantilise noormehe lühikesele elule, mis sisaldas ometi nii palju.

II köide hõlmab autori luuleloomingut alates 1956. aastast, jutustuse "Siil" ning eetilisi probleeme käsitleva näidendid "Kaks viimast rida".

Ain Rannaleet (1904-1943) kuulub nende kirjanike hulka, kes pärast Oktoobrirevolutsiooni hakkasid aluseid rajama eesti nõukogude kirjandusele Nõukogude liidus. Luulekogu teemadeks on: Süda on muredest hell Suure kodu südames Hullud piined Oi, mu kodu verikallis

B. Kangro pagulasaastate luules on kõige tundeerksamaks süvahoovuseks vastuolu ta tõsihella kodumaasse-juurdumuse ja ta maapakku kandunud valiksaatuse vahel. Eredad lüürilised pildistused selle elukonflikti ümber voogavast pingeväljast on hästi mõistetavad Läänemere mõlemal kaldal. Jaan Kross KÜNDJA Must kabi vajub nätskes künnivaos, all pingul naha puusal paisub lihas ja poripritsmeist laigulisel pihal aeg-ajalt pingutusest naksub taos. Hallpruune saviviirge kõrvu laob tuhm adraleht kui pikas tihkjas vihas ja higist määrdind laubal tuhkjas kihar kui räbal kleepub külmas ähinsaos. Niisama mõtteta kui hobu astub, mees rambind käsi hoiab adrapääd. On mulla ligi hämar taevakaar end surund lamedaks, kuid siiski sääl, kus ader pöörab sitket savimaad, üks rahvas tõuseb valgusele vastu.