Aastaid elukutselise džokina tegutsenud ja professionaalide kõrgeima - Champion Jockey - tiitli saavutanud Dick Francis kuulub ka põnevusjuttude autorina oma ala meistrite hulka. Tema romaanide tegevus toimub enamasti hobuste ja meeste maailmas, tegelaskujud on psühholoogiliselt usutavad, detailid täpsed ja värvikad, sündmustik kaasakiskuv. Romaanis "Oma lõbuks" on sõlmprobleemiks dopingumeetodi avastamine.

Eradetektiiv Tecumseh Fox on sõprade palvel toetanud noort andekat viiulikunstnikku ning viisakusest ka kontserdile kohale tulnud. Kontsert jääb muusikule ootamatult viimaseks. Tema enesetapust vapustatud lähedased usuvad esialgu, et teo põhjustas õrnahingelise kunstiinimese meeleheide ebaõnnestunud etteaste pärast. Süüdistused ja kahtlustused, mida vastastikku loopima asutakse, tunduvad kõigile peamiselt leina väljaelamisena.

1144. aasta aprill. Vend Cadfael lahkub järjekordselt oma kloostrist, et saata kõmri keele tõlgina noorukest venda Marki, kellel on tähtis ülesanne minna Walesi sinna äsja ametisse määratud piiskoppi tervitama. Reisil ristuvad nende teed noore neiu Heleddiga, kes on samuti teel, et abielluda mehega, kelle isa on talle määranud. Kaks rahumeelset missiooni, kuid Cadfael ei oska ette näha, et see viib nad kahe printsi vahelise arveteklaarimise keskmesse.

"Elektritool kolmele" sisaldab kolme lühijuttu, milles Nero Wolfe paljastab mõrvareid peamiselt selleks, et inimesed ta rahule jätaksid – nagu tavaliselt.