.png)
Kaitseliidust omakaitseni
Kaitseliidu ajalugu ei ole senini meie ajaloolaste poolt põhjalikumalt uuritud, ainuke tõsine uurimus puudutab Kaitseliitu aastatel 1918-1924 ja seegi on ilmunud Soome ajaloolase sulest. Senini on põhjalikumalt uurimata ka Kaitseliidu laialisaatmine ja organisatsiooni liikmete edasine käekäik. Paljud kaitseliitlased langesid punaterrori ohvriteks? Milline oli kaitseliitlaste roll võitluses okupantidega? Milline oli nende roll Omakaitses? jne. Need on kõik küsimused, mis vajavad vastamist. Eesti on niivõrd väike ja meile on iga inimene väärtus, seega oleme oma eelkäijatele võlgu, meie kohus on välja uurida, milline oli Kaitseliidu liikmete käekäik ja mis oli see just selline. Käesolev kogumik sisaldab allikmaterjale, mis on seni olnud kättesaadavad valdavalt vaid ajaloolaste kitsale ringile. Ometi on need dokumendid esimene samm selgitamaks välja, mis siis ikkagi toimus esimestel okupatsiooniaastatel. Siin on mõtlemisainet nii tänastele kaitseliitlastele kui ka igale Eesti hea käekäigu eest muret tundvale lugejale. Meil on minevikust palju õppida, see mis olnud ei tohi enam iial korduda. See on ka tänase Kaitseliidu ülesanne.
PS! Konkreetse raamatu seisukord on kirjas parameetrite all.
Raamatu pilt võib olla illustratiivne (ei pruugi olla täpselt sama eksemplar).
Raamatute seisukordade kirjeldus
.
Parameetrid
Sarnased tooted
Raamatusse on kogutud artiklid ja fotod turismiajaloost, mis ilmunud peamiselt 30ndatel aastatel.
20. sajandi kroonika. Eesti ja maailm” IV osa jätkab ülevaadet möödunud sajandil Eestis ja kogu maailmas toimunust, hõlmates ajavahemikku 21. jaanuar 1981 – 31. detsember 2000. Eelmise osa viimasteks tähtsündmusteks jäid Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani ametisse vannutamine ning Teherani pantvangikriisi lahenemine. Selle köite, ühtlasi ka sajandi ja aastatuhande lõpetab Vatikani ajalehe esikaas, kus paavst Johannes Paulus II pöördub kõigi kristlaste poole, juhatades inimkonna uude aastatuhandesse. Teose koostamises on osalenud 64 oma ala asjatundjat. Raamatus on rohkem kui 1300 artiklit ja üle 1200 illustratsiooni, mis käsitlevad kahe aastakümne poliitika-, kultuuri- ja spordielu. Erilisel kohal on Eesti vabanemisega ja iseseisva riigina maailmaareenile astumisega seostuvad sündmused. Eesti taasiseseisvumise kohta puuduvad veel süvauurimused. Kroonik on suutnud üksnes riivamisi puudutada tollaseid sündmusi, mille mosaiikne kogum on seni ajaloolaste poolt läbi töötamata ja analüüsimata ning põhjaliku akadeemilise käsitlusena ilmumata.
