Võrumaalt pärit Artur Adson oli kaasaegsetele sõjakas ja raske sõnaga mees, järeltulijatele veidrik, kelle suur armastus tegi armastatust Suure Luuletaja. Marie Underile pühendumisega paralleelselt kujunes Artur Adsonist iseseisev ja kandva mõjujõuga kirjanik, kelle sulest on ilmunud 33 algupärast raamatut ja kes on tõlkinud 61 teost, neist 54 teatrile. Lisaks loomingule oli ta veel tarmukas organisaator ja kaasosaline paljudes omaaja ühiskondlikkultuurilistes üritustes ning sündmustes. Eesti kirjanduslikus traditsioonis omab suurt püsiväärtust Artur Adsoni valdavalt võrukeelne värsiloome. Tema isikut avada ja mõista aitab just käesolev kogutud luuletustele lähenev luuleraamat. Raamatut ilmestavad Artur Adsoni enda joonistused.

Fr. R. Kreutzwald saatis 1869. aastal "Hommiku- ja õhtuohvrite" esimese jao läbivaatamiseks Tallinna Konsistooriumile. Vaimulik tsensuur leidis, et raamat ei ole kooskõlas pühakirja ja kiriku sümboolsete (usutunnistuslike) raamatute õpetusega ning ei andnud luba selle avaldamiseks. Kreutzwald asendas vaimuliku kõlaga tiitli "Hommiku- ja õhtuohvrid" neutraalsema pealkirjaga "Rahunurme lilled" ning loovutas käsikirja ilmalikule tsensuurile. "Hommiku- ja õhtuohvrite" sügavalt religioosne sisu on peidetud profaanse vaimustuse varju -- "Rahunurme lillede" (1871) kaanel on värvikirevalt kujutatud linnukesi ja lillekesi.

Valikkogu sisaldab suurema osa ta 1953-1986 kirjutatud luulest, mida iseloomustab intellektuaalsus, üldhumanistlikud tõekspidamised ja mõtterännakud-igatsused tagasi koju, mis on eriti tuntavad poeemis "Verandaraamat". Osa teksti inglise ja saksa keeles.

Jaak Johanson – muusik, kunstnik ja luuletaja. Selles kolmeosalises teoses leiab Jaagu laulud, sõna- ja mõttemängud, suurem osa tema oma käega kirja pandud, ning valiku tema graafikast. Kuigi teda tunti eeskätt lauljana, juhatab "ÖÖÖ-, päeva ja lauluraamat" lugeja Jaagu väga rikkasse siseelusse, mis ei tunne piire kujutava, kirjeldava või lausuva kunsti vahel. Kõik on kokku elu ja unenägu oma lõpututes ilmingutes. Raamatu idee ja suurem osa sisust pärineb Jaak Johansonilt, kuid tervikuna jäi teos tema eluajal lõpetamata. Raamatu lõplikul koostamisel on lähtutud Jaagu käsikirjapärandist, sisukorraplaanist ja kokkulepitud printsiipidest.