Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

Anya Setoni ajalooline romaan Inglismaa ajaloost 11. sajandil, normannide vallutusretkest Inglismaale ning Norra viikingite avastusretkest Gröönimaale ja Ameerikasse.

Camille Claudel (1864-1943) - kuulsa prantsuse skulptori Auguste Rodin'i õpilane, abiline, kaastööline, modell, muusa ja kauaaegne armuke. Rodini kaudu teda tuntigi, sest kes oleks 19. sajandi Prantsusmaal uskunud, et naisterahvas võiks saada tõeliseks skulptoriks. Camille' saatus kujunes traagiliseks. Rodin kasutas ära ta annet ja ideid, kolmkümmend aastat tuli tal veeta vaimuhaiglasse suletuna. Sinna saatis oma tavatu õe vahepeal endale kirjanikuna nime teinud Paul Claudel - hilisem Prantsuse Akadeemia liige. Ometi mäletatakse Camille'd praegugi - eriti viimasel ajal on huvi ta vastu taas tärganud.

Jessica Bruderi raamat pole romaan autori fantaasias sündinud tegelastega. See on ajakirjanduslik uurimus olukorrast Ameerika Ühendriikides pärast 2008. aasta üleilmset majanduskriisi. Paljud inimesed jäid tööta, aga paljud ei suutnud majanduslikult hakkama saada keeruliste elumuutustega nagu haigus, lahutus, elukaaslase kaotus, säästudest ilmajäämine börsil, kogunenud väikelaenud, kinnisvarahindade langus ja üürihindade tõus, kindlustusfirma pankrot. Nomaadid ei ole kodutud asotsiaalid ega boheemlaslikud hipid, vaid uus uhke rändhõim, kes elumuutustele kõige äärmuslikumalt reageeris. Läbi majandusliku šoki ja kogu senise elu kokkuvarisemise on nad taas jalgele tõusnud ja oma elu uuesti rööpasse saanud. Nad tunnevad ennast vabana, sõites sinna, kus on soodsamad olud ja paremad töökohad. Nad toetavad üksteist, luues sel moel ustava kogukonna. Kas see on maailma tulevik, üksikute julgete valik või tupiktee, seda näitab aeg. Jessica Bruderi 2017. aastal ilmunud raamatust sai kohemaid bestseller. Nende inimeste lood liigutasid režissöör Chloé Zhaod sedavõrd, et ta väntas raamatu põhjal filmi. 2021. aastal sai "Nomadland" kokku kolm Oscarit: parima filmi, parima režissööri ja parima naispeaosalise tiitli. Filmis mängivad ka raamatu tõelised tegelased Linda May, Bob Wells, Swankie jt.

Kalandus oli Eesti asukate tegevusalaks juba 9,5 aastatuhande eest. Kaluriühistute asutamine algas Eestis 1905. aastal. 1932. aastal sai teoks eesti kalurite esimene heeringapüügiretk Atlandi ookeanile.

Raamat annab ülevaate maailma maismaateedest alates korilasrajast umbes 9500 aastat tagasi kuni tänase kiirteeni. Käsitleb antiikteid, eriti Vana-Rooma teedemajandust ning teid meie maal orduajast kuni praeguseni. Puudutab NSV Liidu teede minevikku, olevikku ja tulevikku. Vaeb nüüdismaantee ja keskkonna vahekorda ning puudutab põgusalt tulevikuveondust. Mõeldud laiale lugejaringile, igale tänasele teekäijale.

Ameerika menukirjaniku Margaret Mitchelli (1900-1949) Pulizeri preemia võitnud bestseller, kõigi aegade ilukirjandusteostest kõige suurema kogutiraažiga romaan "Tuulest viidud" on tänaseks tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde. Kodusõda Ameerika Ühendriikides, lõunaosariikide lüüasaamine, rekonstruktsioon - selline on ajalooline taust, mis saadab peategelase, hellitatud ja isepäise kaunitari Scarletti armastuse lugu ja tema dramaatilist elukäiku.

Põhja-Ameerika indiaanlaste saatuse probleemid on olnud läbi aegade lähedased paljudele inimestele. Käesolevas raamatus antakse ülevaade selle maailmajao anastamisest, räägitakse indiaanisuguharude kangelaslikust võitlusest oma maa ja õiguste eest.

Uurimus eesti rahvapärase ajaarvamise ajaloost. Sisu: Eesti rahvapärase ajaarvamise ühikud Eesti rahvapärasest ajaarvamisest Eesti ajaloo taustal Резюме Zusammenfassung Summary

1938. a. välispoliitilisi sündmusi, Eesti sisepoliitiline elu 1938. a., Tähtsamaid sündmusi 1938. a.

Praegu on parim aeg, et olla naine: meil on hääleõigus ja meil on Pillid ja meid pole juba 1727. aastast nõidadena põletatud. Mõned häirivad küsimused on siiski jäänud...Miks ma pean ennast vahatama?Kas mul tuleks kasutada Botoxit?Kas mehed vihkavad mind salaja? Kuidas kutsuda oma vagiinat? Miks rinnahoidja haiget teeb? Ja miks kõik muudkui küsivad, millal ma juba lapse saan? Raamatus "Kuidas olla naine" vastab Briti aasta kolumnist Caitlin Moran kõigile neile ja ka paljudele teistele naiseks olemist puudutavatele küsimustele, toetudes omaenda kogemustele lapsepõlves, teismeeas ja noore naisena.

"Head lood on nagu seemned, mis soodsas pinnases võivad idaneda ja vilja kanda. Just nõnda mõjuvad muinasjutud, müüdid, mõistulood, anekdoodid. Metafoorses narratiivis peituv jõud aitab meil toime tulla küsimustega, millele elus pole ühest vastust. Käesoleva raamatu lood on kogutud paljudest allikatest. Enamik süžeid on universaalsed ja levinud maailmas paljudes erinevates variantides. Võib juhtuda, et peale lugemismõnu leiab lugeja neist lugudest abi mõnel kriitilisel eluhetkel. Teine, täiendatud ja parandatud väljaanne."

Kirjad üle mere: Mart Lepiku kirjavahetus Julius Mägiste, Karl Ristikivi ja Bernard Kangroga.

"Eesti ajalookirjanduses puudub seni terviklik ülevaade möödunud sajandi kuldsete kuuekümnendate müüdist. Muidugi on sellest ajajärgust ja komsomolipõlvkonnast kirjutatud arvukalt lühiülevaateid ja meenutusi. Ent enamik neist käsitleb vaid ajajärgu kurba lõppu (Praha kevad, Tartu sügis) või siis üksikuid aspekte (nt meie kultuurisemiootika ja sotsioloogia teke). "Kuldsed kuuekümnendad Tartu tudengi mälupildis"... Võib küsida, mida oskas üks tudeng - olgu ta pealegi samas juba ka õpetaja, õppejõud, koolijuht - oma aja erilisusest ikka tähele panna. Elas ta ju lihtsalt selles pulbitsevas ja vastuolulises suurte ootuste ajas, taipamata suuremat sellest, kuidas kõik aegade teisenedes muutub ja tagasivaates paistma hakkab. Ometi pidi ta midagi ka mõistma. Eeskätt muidugi oma vahetust ümbrusest, Tartu vaimust lähtuvalt. Olgu selleks siis Tartu muutumine semiootika ja sotsioloogia arvestatavaks keskuseks, Kääriku spordibaasi kujunemine vabamõtlejate omapäraseks oaasiks, Vanemuise teatri kui omanäolise kombinaat-teatri väljakujunemine, Tartu kunstnike hetkeline jõuline esiletõus jne. Rääkimata sündmustest, mis selle kuldse sära kustutasid."

Olles Eesti Vabariigi Sõjavägede ülemjuhatajaks Vabadussõjas, mille käigus Eesti armee tagas riigi püsimajäämise, saavutas endine Vene armee kindralstaabi alampolkovnik Johan Laidoner sellega laialdase tuntuse ning populaarsuse. Raamat keskendub kindral Laidoneri kui Eesti sõjalis-välispoliitilise strateegia kujundaja ning kõrgema operatiivjuhi tegevusele Vabadussõja ajal. Autor on läbi töötanud ülisuure allikalise baasi, sealhulgas on kasutatud Eesti ja Suurbritannia arhiivimaterjale, ning andnud laiahaardelise ja huvitava pildi Laidoneri tegevusest ja operatiivjuhtimisest Vabadussõjas. Lisaks sellele, et raamat kujutab endast peatükki Laidoneri biograafiast, on ühtlasi tegu pikema sammuga tänapäevase ajalooteaduse standarditele vastava Eesti Vabadussõja käsitluse poole. Raamatus leidub arvukalt seniavaldamata fakte, millest nii mõnestki II maailmasõja-eelne Eesti ajalookirjutus pidas paremaks vaikida. Samuti lükatakse ümber rida seni käibetõeks peetud seisukohti. Üksikasjalikult käsitletakse Eesti sõjalis-poliitilise juhtkonna strateegilisi plaane ja sõjaliste operatsioonide läbiviimist ülemjuhatuse poolt. Samuti on antud pilt juhtimisest väekoondiste tasemel, Eesti väekoondiste ning väeosade formeerimisest, jõudude vahekorrast rinnetel, liitlasvägede ärakasutamisest, samuti ülevaade sõjategevusest. Raamat on varustatud sõjategevuse käiku kajastavate kaart-skeemidega ning ulatuslike lisadega, milles muuhulgas antakse esmakordselt põhjalik ning süstemaatiline ülevaade Eesti sõjavägede operatiivkoosseisust Vabadussõja ajal. Milles seisnes briti laevastiku, soome vabatahtlike ja Vene valgekaartlaste toetuse tähtsus Vabadussõja ajal? Kas Eesti ülemjuhatus eesotsas Laidoneriga provotseeris teadlikult Landeswehri sõja puhkemise? Kelle võitu soovis Laidoner Vene kodusõjas ning miks toetas ta Loodearmeed 1919. a sügisel, hoolimata vabariigi poliitilise juhtkonna vastuseisust? Miks ja kuidas sekkusid Eesti sõjaväelased Loodearmee-sisesesse võimuvõitlusesse? Miks 2. diviisi juhatus näitas Vabadussõja ajal korduvalt üles allumatust ülemjuhataja käskudele? Tartu Ülikooli ajaloodoktorandi Reigo Rosenthali raamatust leiab vastuse neile ja veel paljudele teistelegi küsimustele. Raamat on rikkalikult illustreeritud vanade fotode ja lahinguskeemidega. Reigo Rosenthal on Tartu Ülikooli ajaloodoktorant.

"Leib. Ilo & vägi" on Evelin Ilvese raamat leivast, kodumaast ja nendest õhkuvast ürgsest väest. Meil Eestimaal on leivaga oma eriline suhe. Leib ei ole pelgalt toit ega toidukõrvane – ta on põhitoidus. Leib on nagu usk ja uskumise vägi, osa meid esivanematega ühendavast igikestvast loost. Osa meie loodusest, väest ja ilost. Ma valisin välja 18 leiba ja palusin raamatusse 17 naist enda ümbert. Need leivad said lihtsad, valmistatud Eestimaa jahudest. Kõik sobivad meie maitsete ja toitudega. Saavad valdavalt vähese vaevaga valmis. On meeldinud meie inimestele ja külalistele ka. Need naised aga, nad on päris tavalised naised. Nad esindavad erinevaid elusid ja sünniaastaid. Kuidagi väga ilus oli aru saada, et nii 11- kui ka 86-aastases on olemas aegadeülene tarkus, igavikuline ilu, avar hing. Nad on nii erinevad ja samas nii üks. Neid ühendab vägi, tänu millele oleme rahvana alati alles. Justkui armastusega kokku seotud igavene hõim. See raamat võiks meile olla nagu peegel – kui sinna vaatame, tunneme oma Eesti ära. Rõõmu, väge, ilo teile! Bread-making is always special. On the one hand, because our love and respect for it is immeasurable. And on the other, because there are few things we can make with our hands that are the best in world… This is one of them: to a baker's family home-made bread tastes the best in the world. Bread-baking has brought a hallowed and loving aura back to the kitchens in many Estonian homes. Yet, breads come with different faces and in hundreds of flavours. This is why these 18 varieties were chosen for this book – to make your breadbasket richer and those who love bread even happier. For those who have yet to try bread-making, today could be a good day to start. Joy, power and beauty to you all!

Kanada kirjaniku, luuletaja ja esseisti Margaret Atwoodi (s. 1939) romaani peategelane Joan Foster on lavastanud oma surma, põgenenud Kanadast ja redutab nüüd Itaalias. Ta on pagenud oma mineviku -- lapsepõlve, abielu, armukese, kirjastaja, urgitseva väljapressija eest, et alustada inkognito algusest...Aga kas see õnnestub..?