Raamatu kaante vahel on ülevaade Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikutest: ühelt poolt ajalugu, teiselt poolt tänane päev. Tänased akadeemikud kirjutasid oma elulood ise. Teaduse suurim jõud on tema järjepidevus, õpetajatelt õpilastele antud teadmised on aga pidevalt arenemas. Nii pole seegi raamat mitte ainult akadeemikutest, vaid ka õpetajatest ja eelkäijatest.

1914. aastal Gruusias sündinud, kõige vanemast kristlikust dünastiast pärit printsessi Leonida Bagration Mukhrani elusaatus langeb kokku XX sajandi omaga, sajandi lootuste, revolutsioonide, pagenduste ja taassündidega. Täna on ta suurvürst Vladimiri, Vene keisritrooni ja Romanovite dünastia pärija lesk ning usaldab oma eluepopöa ajaloole.

Kas aimas Peeter Suur 1703. aasta maikuus uue linna rajamise käsku andes, kui võimsaks Venemaa ajaloo saatuslike protsesside peegliks saab tema raiutud "aken Euroopasse"? 300 aastat Peterburi–Petrogradi–Leningradi–Peterburi poliitilist ja kultuurilist ajalugu annab lugejale ülevaate selle linna kultuuriloojate sisemise vabaduse kangelaslikkusest, mis suutis välise vabadusetuse tingimuses vastu seista ka kõige rängematele katsumustele. Kronoloogiliselt on vene kultuuri põhiosa eksisteerinud despootliku riigi süsteemis, mis on alati märgistanud – sageli vägagi traagiliselt – kunstnike ja võimu suhteid. Tõsise uurija sekkumise korral kasvab probleem aga juba mõõtmeteni: kunstnik ja maailm. Sellise uurijana on esile kerkinud raamatu autor Solomon Volkov – Leningradis õppinud ja hiljem Läände siirdunud muusik. Esitledes unikaalset ilmingut, mida ta määratles kui "Peterburi müüti", juhib ta lugeja läbi aegruumi, milles tegutsevad isikud mõjutavad oluliselt nii üksteist kui ka müüdi transformeerumist ning laienemist kogu maailma kultuurikontekstis. Olmetasandil ei kohtu Volkovil Puškin Gumiljovi, Ahmatova, Brodski või Balanchine´iga, Gogol aga Andrei Belõi, Šostakovitši või Zoštšenkoga. Kuid kõik Volkovi 116 erineva elukutse ja vanusega vestluskaaslast, kõige erinevamate ajastute tunnistajad, kes ilmuvad elavate ja tegutsevatena raamatu lugeja ette, aitavad seda unikaalset müüti ehitada, arendada ja säilitada.

Palgamõrvar laskis käesoleva raamatu autori, ajakirjanik Anna Politkovskaja 2006. aasta 7. oktoobril kodumaja liftis maha. See juhtus Vladimir Putini sünnipäeval. Politkovskaja on tuntust kogunud Tšetšeenia sõdadest rääkivate raamatutega. Autori viimaseks jäänud raamat "Vene päevik" juhib tähelepanu uuele ja murettekitavale ajajärgule Venemaal. Raamat annab kronoloogilise ülevaate riigis toimunud sündmustest alates 2003.aasta parlamendivalimistest kuni Beslani kooli piiramise tagajärgedeni. Päevik lõpeb 2005. aasta augustis. Anna Politkovskajal on elada jäänud natuke rohkem kui aasta...