Kõndis sangar János üle mitme raja, kõndis nõndaviisi ilmatuma aja. Pimedamaks muutub maailm. Ei saa sotti, mis see õige on - no mine nagu kotti! Mõtles János endas: "Tõesti, küll on ime! On see nüüd siis öö või olen mina pime?" Polnud ööd, ei kustund ka ta silmavalgus, oli pimeduse riigi pime algus.

Pikanäpu Peeter puges vahtrametsa vargile, salamahti saagiks luges vahert kümme kirvele. Kõrgelt pilve vahelt pilgub varga silma valvas kuu. Puie vahelt valgust vilgub: "Kes siin metsas kõnnib muu?" Sage mets küll seisab lehtes, siiski silmab kirvemees: öövaht tuleb õudses ehtes, kaelas sarv ja latern käes.

Kogumik sisaldab tuntud vene kirjaniku Aleksandr Kuprini (1870-1938) loomajutte, milles ilmekalt väljendub autori kiindumus loomadesse ja loodusesse.

HUMOORIKAD LOOD LASTELE. TRÜKITÄHTEDEGA. Ühel ööl juhtus esikus tavatu lugu. Ema ja isa jope vahele oli korraga ilmunud Väike Jope. Kuna Väike Jope ei ole kellegi oma, siis tuleb tal omal käel või täpsemalt omal varrukal hakkama saada. Ja seda ta teebki. Nii hästi või halvasti, kui ta parasjagu mõistab ja oskab. Väikse Jope lugudes satub päätegelane erinevatesse olukordadesse, mis igaühel meist vabalt ette tulla võivad. Kuna Väike Jope on oma olemuselt optimistlik ja heatahtlik, siis eks ta püüagi kõigest väest, et kõik kenasti laabuks. Hääle pealehakkamisele vaatamata kipuvad asjalood kiiva kiskuma. Kas juhtub see Jope vähesest elukogemusest, saamatusest või rumalusest tingituna – vaat sellele ei söandaks autor küll ühest vastust anda. Humoorikad lood on pildi keelde pannud Elina Sildre. Elina julge suletõmme ning tekstiga harmoniseeruv koomiksistiil annavad lugudele vürtsika aktsendi ja loovad narratiivile muheda atmosfääri.