Pärast seda kriminaalset lugu, kui Riho oli jätnud väikese Madise lihtsalt tänavale ja ise nurjatul kombel jalga lasknud, elas Peeter võrdlemisi ühetoonilist elu. Äikesepilved, mis algul ta pea kohale ähvardasid koguneda, hajusid võrdlemisi kiiresti. Hädavale, et Madisele haiglas süstimise asemel hoopis mingi nakkusevastane tablett sisse anti, läks üsna hõlpsasti läbi ja ema ei hakanudki lapse kehalt süstlajälge otsime ega võimaliku palaviku pärast muret tundma. Ning kui paar päeva hiljem jõudsid Peetri majja kuuldused kummalisest juhtumist tüdrukuks ümberriietatud poisslapsega, siis ei taibanud keegi seda sündmust kuidagiviisi Madisega seosesse viia. Nii et mingid otsesed ohud Peetrit enam ei varitsenud, selle eest aga hakkas talle tasapisi kallale kippuma igavus. Polnud õieti kellegagi mängida. Meelik, Jürnas ja Kaur, need küll kõndisid selle linnatüdrukuga alatihti ringi, kuid teadagi...

Sisu: Üle saja jutu ja jutukese armastatud lastekirjanikult.

Kerttu Soansi väikelasteraamatus "Tere, Nööp!" märkab elava fantaasiaga laps enda ja oma lähedaste juures asju, mis põnevaid kujutluspilte ja äratundmisrõõmu tekitavad. Nii peab tüdrukuke säravat nööpi ema pluusil oma heaks sõbrannaks proua Nööbiks, kellega päikesemängu mängib. Huvitav on ka näiteks lugu, kus laps oma varbaid kümneks õpetajaks nimetab, kuna ta on nende abil numbrid ühest kümneni selgeks saanud. Raamatule on leidlikud pildid joonistanud Urmas Viik.

Notsu on kurb. Sõbrad ei võta teda kampa oma suure mesilasplaani teokstegemisel. Ta on selleks liiga väike ja ettevõtmine on väga-väga ohtlik. Tegelikult juhtub nii, et Notsu päästab kõik oma sõbrad ära, aga keegi ei pane seda tähele. Nagu alati. Ja keegi ei pane tähele ka Notsut ennast, sest ta on ju nii väike. Aga ühel päeval tuleb Notsu kõigile meelde, sest ta on kadunud. Otsustatakse sõpra otsima minna, enne aga uuritakse Notsu joonistusi, sest need annavad teada, kus Notsu käinud on.