Lüüriline luulekogu „Ohvrikivi” sisaldab Indrek Hirve 2016–2017 talvel Andaluusias kirjutatud luuletusi. Siit leiab lugeja armastuse ja surmaga seotud meeleolud ja mõtisklused, mis on seotud kindla kompositsiooniga väikesteks tervikuteks. Luuletuste taustaks on tavaliselt Emajõgi või Toomemägi, kirjutamise käivitajaks autori isiklik elu ja armastus. Teos on illustreeritud Ülo Soosteri abstraktsete tušijoonistustega Heldur Viirese kogust.

Valik traagilise elukäiguga luuletaja Marie Heibergi (1890-1924) luulest, mille parimates stroofides otsekui ühineksid Juhan Liivi hämarad ahistused ja Ernst Enno valguseihalus, esimese kriipiv sisepinge ja teise laululine pehmus. Raamat sisaldab ka näited poetessi proosaloomingu romantilisemast poolest.

Lüürikakogus vaadeldakse noort inimest ja tema maailma lapsepõlve, kodu ja looduse heledal taustal. Seal lendab lind suus oksaraag kus pungad tärkamata ta lendab päikesesse kuigi päev on ärkamata

Kalju Lepik (s. 1920), Stockholmis elava väljapaistva eesti luuletaja kaheteistkümnes kogu luuletusi jaguneb kuude erineva tonaalsusega tsüklisse, milles muu tuttavama, lepikliku kõrval on tunda aina muutuvamat ning kiirenevat Aega.