Pärnumaa tähtsamaid tegemisi ja sündmusi.ustreeritud.

Aastal 1912 valmis Tallinna kesklinnas moodne ja stiilne maja, mille projekteerijaks oli kuulus soome arhitekt Eliel Saarinen. Maja ehitati eestlaste esimese oma panga, Tallinna Vastastikuse Krediit-Ühisuse jaoks. Pangandusega jäi maja seotuks kuni Teise maailmasõjani. Kuid kohe, juba 1912. aasta detsembris kolis majja Gustav Pihlaka raamatukauplus – ja sellest hetkest kuni tänaseni pole majast puudunud raamatukauplus, vahel on neid olnud lausa neli korraga. Maja ülemistel korrustel paiknesid korterid, kus elasid paljud oma aja silmapaistvamad isikud, teiste seas Otto Strandman, Jüri Vilms ja Jaan Tõnisson. 1930-ndate lõpust kuni 1990-ndateni koondus majja kirjastuste tegevus, sellest sai kirjastuste maja, mille uhkel paraadtrepil on astunud kõigi sel ajal Eestis elanud kirjanike jalg. Nii sai majast eesti kirjanduse ja humanitaaria üks olulisemaid keskusi. Rääkimata sellest, et samast majast juhiti kogu Eesti NSV kirjastamist, trükkimist ja raamatukaubandust. Aastast 1953 tänaseni asub siin Kultuuriministeerium. Hilisemal ajal on siin asunud Itaalia ja Prantsusmaa suursaadiku residentsid. Aastail 1990–2002 asus siin Vaal Galerii. Maja ajalugu on rikas asutustest, isikutest ja lugudest. Käesolev raamat koondab ühiste kaante vahele suure osa Saarineni maja esimesest sajast aastast.

2011. a. möödus 90 aastat ajast, mil Vana-Võidu mõisas alustas tööd 1-aastase õppeajaga alampõllutöökool. Sellega seoses on aeg vaadata tagasi kooli pikale ja keerulisele ajaloole ning meenutada inimesi, kes on seisnud selle kooli asutamise ja arendamise juures. Raamatu maht ei võimalda ära tuua kõigi õpetajate, töötajate ja õpilaste nimesid, kuid algusaastate kohta on need siin olemas. Ülejäänute kohta leiab praegu ja tulevikus infot kooli koduleheküljelt. Oluline koht on kooli või vallaga seotud inimeste mälestustel. Ainult kooli ajalugu siia kirja panna oleks ühekülgne. Seetõttu on raamatus räägitud ka mõisa ajaloost, mõisnikest, hoonetest, legendidest, pärimustest, huvitavatest plaanidest ja muust põnevast. Lühidalt on antud ülevaade ka 1939. aastani eksisteerinud Vana-Võidu vallast, selle juhtidest, talumeestest ja vallakohtu tegemistest. Raamatust leiab lugeja Vana-Võidu vallas sündinud, tegutsenud, õppinud, ühel või teisel viisil Vana-Võiduga seotud, läbi aegade tuntuks saanud inimeste lühikesed elulood.

Keila Algkooli õpilaste esimene omaloomingu alamanhh, mis on pühendatud koolimaja 75. aastapäevale.