Õpiku võib jaotada kahte, nii ajaliselt haardelt kui mahult üsna ebavõrdsesse ossa. Esimene neist käsitleb viimast suust sõda meie planeedil, Teist maailmasõda, teine selle sõja järgset külma sõja maailma. Maailma aastani 1991. Õpik püüab kajastada nii maailma ja selle peamiste regioonide kui tähtsamate riikide ajalugu. Tema ülesehitus liigub maailma üldiselt arengult kõigepealt meile lähemale ja siis siit jälle kaugemale ning tuleviku poole.

Õpikut ajendas kirjutama kriminaaltäitevõiguse reform, mis kulmineerudes uue vangistusseaduse vastuvõtmisega 2000. aasta kevadel, viis lõpule Eesti kriminaaltätevõiguse ümberkujundamise.See õpik ei ole siiski suunatud kitsalt vangistuseadusest tuleneva vangistusõiguse vaatlemisele, vaid püüab taasiseseisvumisjärgses Eestis esmakordselt mõtestada kriminaaltäitevõigust kui õigusharu tervikuna. Seetõttu käsitletakse nende kaante vahel vabadusekaotuse täitmise kõrval ka mitmete teiste sanktsioonide täideviimist. Üldistades võib õelda, et õpikus käsitletakse vabaduskaotuse (kinnine täideviimine) ja vabadusekaotuse alternatiivide (avatud täideviimine) täitmist.Õpiku koostamisel on lähtutud Eesti kriminaaltäitevõiguse hetkeseisust 2001. a esimesel poolel, kuid käsikirja toimetamise käigus püüti sisse viia ka hilisemaid muudatusi.

Sisu: Traaditööd Plekitööd Lukksepatööd Metalli treimine

Sisukord:
Sissejuhatus
Rahvaluule
Varasem eestikeelne kirjasõna
Eesti rahvusliku kirjanduse algus XIX sajandi esimesel poolel
Kristjan Jaak Peterson
Friedrich Robert Faehlmann
Eesti kirjandus rahvusliku liikumise ajal
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Lydia Koidula
Eduard Bornhöhe
Teisi kirjanikke XIX sajandi 60.-80. aastail
Kronoloogiline tabel
Kirjandusteooria
Tekstinäiteid