Esimene köide seitsmeköitelisest teatmeteosest "Loomade elu". Antud köide käsitleb selgrootutest ainurakseid, käsnu, ainuõõsseid, kammloomi, usse, pärgloomi, sammalloomi ja käsijalgseid. Kirjeldatakse tähtsamaid liike, nende arenemist, levikut ja praktilist tähtsust. Mõeldud kõigile bioloogiahuvilistele.

Raamat kaasneb Kadrioru kunstimuuseumi näitusega "Alati meie kõrval. Kassid ja koerad 16.–19. sajandi kunstis" (26.09.2020–28.02.2021) ning vahendab südamlikul, tõsisel ja seikluslikul viisil loomade ja kunsti ajalugu. Kunstiajaloolaste Tiina-Mall Kreemi ja Anu Allikvee kirjutatud ning vanade meistrite teoste ja Kätlin Tischleri joonistustega illustreeritud raamat viib lapsed koos Muki ja Miisuga seiklema ajaauku. Seal satuvad nad vastamisi nii tuttavate kui ka võõraste inimeste ja nende loomadega ning avastavad, kui erinevalt on inimesed läbi aegade loomi kujutanud ja loomadesse suhtunud. Sisu lühitutvustus: Muki ja Miisu on koer ja kass, kes elavad pealtnäha tavalises, ent ometi erilises majas – selle põrandas on ajaaugud. Kord kukuvad Muki ja Miisu ajaauku, kust leiavad ees nii oma ajaloolastest peremehe ja perenaise kui ka hulga vanu pilte, millel on kujutatud koeri, kasse ja inimesi. Neid lähemalt või kaugemalt vaadates õpivad Muki ja Miisu tundma inimloomust ja saavad teada, et ka loomadel on

Loomadega seotud mõistatusi ja nupuküsimusi on lapsed üksteiselt küsinud ajast aega. Raamatust leiate ligi 500 lustakat näidet Eestis levinud loomamõistatuste rikkalikust varamust. Siin on traditsioonilisi vanarahva mõistatusi, uuemaid piltmõistatusi, 1960. aastatel levima hakanud absurdinalju ehk "elevandiküsimusi", mitmesuguseid keerdküsimusi ja nuputamisülesandeid. Mõistatused on pärit Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi kogudest. Järg raamatule "Kus sõnu, seal mõnu".

Kui noor õppejõud Alex Bezzerides anatoomialoenguid andma hakkas, keskendus ta esialgu inimkeha toimimise selgitamisele. Oma aastatepikkuse töö käigus hakkas ta aga üha enam mõtlema ka küsimusele, miks meie kehad sageli ei toimi. Miks on viljatus nii levinud probleem? Miks rebestavad paljud põlvemeniski? Miks on rinnaga toitmine sageli nii valulik? Miks enamikel inimestest ei mahu hambad suhu ära? Miks meil on nii palju prillikandjaid? Miks söögi- ja hingetoru on nii lähestikku, et meil on risk lämbuda? "Vajasin vastuseid. Kui olin läbi vaadanud sadu ja sadu teadusajakirjades avaldatud uurimusi, sain teada, et vastused on sageli väga ootamatud," kirjutab Bezzerides. Selles üllatavaid fakte ja sooja huumorit täis ning mõneti lohutust pakkuvas raamatus vastabki ta küsimusele, kuidas meie kehad on evolutsiooni käigus vormunud ja mis on seejuures läinud veidi viltu.