See raamat on tänapäevase Ameerika algusest. Tunnustatud ajaloolane Nathaniel Philbrick püüab vaadata ameeriklaste ühe tuntuima müüdi – Mayfloweri reisi ja Plymouthi koloonia rajamise – taha ning näitab, et väljarändajate lugu ei lõppenud legendaarse esimese tänupühaga, vaid kätkeb eneses 55-aastast traagikast ja kangelaslikkusest kantud perioodi, mis mõjutas kogu järgnevat Ameerika ajalugu. Kõik algas Mayfloweri pardal, kus 102 reisijat ootasid pingsalt vintsutava reisi lõppu. Philbrick ei kujuta mitte ainult reisi vaevusi, vaid manab elavalt silme ette 1620. aasta sügise ning Uus-Inglismaa heidutavalt tühja ranniku, nii nagu see avanes väljarändajaile. Väljarändajad jõudsid Plymouthi ajal, mil põlisameeriklased olid laastatud haigusest, mille Euroopast pärit meresõitjad sinna olid viinud. Esialgu püsis kahe grupi, karismaatilise ja kainelt arvestava Massasoiti juhitud vampanoagide ning väljarändajate vahel õhkõrn töine side. Ent vähem kui kümnend hiljem oli Uus-Inglismaa haaratud Philipi sõtta – konflikti, mis peaaegu et pühkis maalt nii kolonistid kui põliselanikud.

Populaarteaduslik raamat annab ülevaate õlle tootmisest ajaloo hämarusest kuni tänapäevani. On valgustatud õlle ajalugu maailma mastaabis, Euroopas, Venemaal ja Eestis. Eraldi on peatutud etnograafilistel küsimustel, folklooril, kombestikul. Illustreeritud raamat kõigile lugejaile, keda köidab ajalugu, eriti õlletööstuse ajalugu.

160 aastat pärast neandertallaste avastamist kipume me seda esiajaloolist inimest ikka ette kujutama kuskil külmunud kõnnumaal hulkuva ilmetu kujuna, kes karmides oludes imekombel elus püsis, aga Homo sapiens'i saabudes välja suri. Ometi on viimastel aastakümnetel lisandunud selle inimese liigi kohta tohutult palju uusi teadmisi, mis sellise arusaama ümber lükkavad. Tunnustatud Briti arheoloog Rebecca Wragg Sykes juhatab lugeja olulisimate neandertallast puudutavate avastuste juurde ning näitab, kus ja kuidas ta elas, milline oli tema kultuur ja armuelu. Mis kõige tähtsam – ta kummutab ettekujutuse neandertallasest kui tähtsusetust Homo sapiens'ile allajääjast. Meie silme ette kerkib uudishimulik, leidlik, osav ja ennekõike kohanemisvõimeline muistne sugulane. "See pole lugu ainult sellest, kuidas hoopis teistsugusel viisil inimeseks olla, vaid sellestki, kuidas peaksime uue pilguga vaatama ka iseend," ütleb autor. Sykes on teinud märkimisväärset tööd, sünteesides tuhanded teadusuuringud üheks kergesti haaratavaks looks. [–-] Me kipume käsitlema kõiki inimese liike enda kaudu. Me näeme neid kui verstaposte Homo sapiens'i tekkeloos ning me tunneme huvi, mil moel me neist üle olime, kas me seksisime nendega ja kas me suretasime nad välja. Aga Sykesi käsitluses on Homo sapiens vaid kõrvaltegelane loo lõpus. "Hõimlased" seab esikohale neandertallase. Raamatu "Sapiens" autor Yuval Noah Harari väljaandes The New York Times

"Ei ühtegi kerget päeva" on tõetruu kirjeldus maailma kõigi aegade ühe tagaotsituima mehe Osama bin Ladeni tabamise operatsiooni kavandamisest ja läbiviimisest. Jutustuse on kirja pannud terroristide võrgu juhi tabamises osalenud eriüksuslane Mark Owen, kes oli koos oma lähemate kaasvõitlejatega tunnistajaks bin Ladeni viimastele eluhetkedele, ning ajakirjanik Kevin Maurer. Raamat viib lugeja otse keset USA terrorismivastase sõja lahinguvälja ja kirjeldab nii maailma ühe parima eliitüksuse argipäeva kui selle tegevuse tipphetki. Lugu algab kopteriõnnetusega, mis oleks Owenile peaaegu saatuslikuks saanud, ning lõpeb Bin Ladeni surma kinnitava raadioside seansiga. Nende sündmuste vahele mahuvad kaasakiskuvad lood sellest, kuidas eriüksuslased end pidevalt kõige rängemate füüsiliste ja vaimsete katsumustega proovile panevad. Owen jutustab suurest hulgast varem avalikustamata missioonidest, mis heidavad valgust eriüksuse elule, tööle ning arengule pärast 11. septembri sündmusi, ning kirjeldab ka erioperatsioone, mis varem avalikkuse ette ei ole jõudnud. Lugu ilmestavad autori fotod ja põhjalikud skeemid Osama bin Ladeni tabamise operatsioonist. "Ei ühtegi kerget päeva" on haarav jutustus me lähiajaloo ühest silmapaistvast sündmusest, millest on saanud ülemaailmse terrorismivastase võitluse oluline verstapost.