.png)
Keskaja inimese maailmapilt
Ajaloodoktor, Norra Kuningliku Teadusliku Ühingu liige, professor Aron Gurevitš sündis 1924. aastal Moskvas. Pärast Mosva Riikliku Ülikooli lõpetamist ja aspirantuuri NSVL TA Ajaloo Instituudis töötas ta õppejõuna Kalinini Pedagoogilises Instituudis ning seejärel NSVL TA Filosoofia Instituudis. 1969. aastal alustas ta tööd NSVL TA Üldajaloo Instituudi juhtivteadurina. Aron Gurevitši sulest on ilmunud mitmeid monograafiaid Lääne-Euroopa keskaja kultuuri ja varase keskaja sotsiaalsete suhete ajaloost: “Viikingite retked” (1966, e.k. 1975), “Feodaalse Norra vabatalupojad” (1967), “Lääne-Euroopa feodalismi geneesi probleemid” (1970), “Ajalugu ja saaga” (1972), “”Edda” ja saaga” (1979). Tema kõige tuntumateks töödeks on käesolev “Keskaja inimese maailmapilt” (1972, teine, parandatud ja täiendatud trükk 1984) ja “Keskaja rahvuskultuuri probleemid” (1981), mis on tõlgitud viieteistkümnesse keelde.
PS! Konkreetse raamatu seisukord on kirjas parameetrite all.
Raamatu pilt võib olla illustratiivne (ei pruugi olla täpselt sama eksemplar).
Raamatute seisukordade kirjeldus
.
Parameetrid
Sarnased tooted
Jan Assmann (snd 1938) on tänapäeva tuntumaid egüptolooge ja kultuurimälu uurijaid. Ta töötas alates 1976 kuni emeriteerumiseni 2003 Heidelbergi ülikooli egüptoloogia professorina, 2005 valiti ta Konstanzi ülikooli religiooniajaloo ja üldise kultuuriteaduse auprofessoriks. Assmanni väga mahukas looming, mis hõlmab ligemale poolsada monograafiat, pea sama palju toimetatud koguteoseid ja u 500 teadusartiklit, jaguneb laias laastus kolme valdkonna vahel: egüptoloogia, religiooniajalugu ja kultuurimälu uuringud. 2003. aastal ilmunud raamat "Moosese eristus ehk monoteismi hind" käsitleb pööret inimkonna ajaloos, mille järel asuti vastandama tõest ja väärusku, õiget ainujumalat ja ebajumalaid. Seda pööret nimetab autor "Moosese eristuseks" ja käsitab monoteismi sünni eeldusena. Assmann näitab samuti, et "Moosese eristus" märgib pööret religioonimeediumis: üleminekut rituaalilt tekstile, kultusreligiooni asendumist raamatureligiooniga. Teos on kirjutatud mõttelise järjena 1997. aastal ilmunud ja suurt poleemikat põhjustanud raamatule "Egiptlane Mooses" (eesti k-s 2017).
Ülevaade eesti teatriloost. Asjade algust teades on teatri tänane päev kindlasti paremini mõistetav. Mis on ühist Georg Lurichil ja Eesti teatri esmalavastustel? Millised emotsioonid ja kired on eesti teatriilmas möllanud? Milliseid vaatemänge pakkusid laulupeod? Hillar Palamets ei vaja tutvustamist. Tema mahlakad ja faktitäpsed ajaloojutustused, mis on kokku sobitatud omaaegsete kirglike mälestuskildudega, ei jäta kedagi külmaks. Raamatut võib häbenemata soovitada lugemiseks ka nooremale rahvale, sest põnevate lugude kaudu võib kultuuripisik täiesti märkamatult külge hakata.
