Kui suured jõud on otsustanud võtta sind oma hoole alla, siis seda nad ka teevad. 1964. aastal oli Artur Lind loomas molekulaarbioloogia rühma ja ta kutsus mu oma laborisse. Süvateadusega tegelemisest sai alus edasisele huvitavale ja keerulisele tööle Tartu ülikooli seinte vahel, spordimajas, Käärikul, Maarjamõisas, sünnitusmajas, Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudis. Kõik selleks, et leida lõpuks end loodusarstina, kelle ülesandeks sai muuta väsinud süda väsimatuks vaimuks.

Taani Kultuuri Instituudi avamine Baltikumis, algul Riias, seejärel Tallinnas ja Vilniuses, oli seotud taanlaste toetusega Balti rahvaste vabadusliikumisele 1990. aastate alguses. Raamatus on tolleaegseid sündmusi kirjeldanud neis osalenud taanlased. Instituudi enda kakskümmend aastat Eestis on värvikas rida rikastavaid kogemusi ja koostööd kahe maa kaunite kunstide, kirjanduse ja rahvakultuuri esindajate vahel. On kogemused õppimisest Taani rahvakoolides ja elukestva õppe arengud, on osalemine piirkondade partnerlussuhetes ning lihtsalt kohtumised eestlaste ja taanlaste vahel. See on ülevaade ühe kultuuriinstituudi tööst, mis annab aimu rahvusvahelise kultuurisuhtluse olemusest, mõjust ja tähendusest. Rohkelt illustreeritud, fotod pärinevad Taani Kultuuri Instituudi arhiivist.

"Vesiratta Talumuuseum" on lugu ühe veskitalu minevikust ja tänasest päevast, pererahva saatusest ning talumuuseumi rajamisest. Meie esivanemad on enamasti maalt pärit ja talust tulnud, vaarema ja -isa suitsutares sündinud ning üles kasvanud. Raamat jutustab meile peamistest talutöödest, rahvakommetest ja -uskumustest, omaaegsest kultuurielust külas, Eestimaa kaunist loodusest. Samuti peatutakse Eesti ajaloo tähtsamatel sündmustel. Eesti talule pühendatud muuseumiraamatu kirjutamisel on autorit innustanud mälestused lapse- ja noorpõlvekodust – oma vanavanemate-aegsest talust ja kodukülast, ülespaisutatud jõel asuvast vesiveskist, seda ümbritsevast maalilisest loodusest.

Kobie Krüger on Lõuna-Aafrika Vabariigis sündinud ja kasvanud ajakirjanik ja kirjanik. Ta abiellus Kobus Krügeriga, kelle unistus oli saada Krügeri rahvuspargi valvetöötajaks. Nii kolisidki nad oma kolme väikese lapsega pargisügavuses asuvasse majja, kus lähemateks naabriteks ei olnud mitte teised inimesed, vaid jõehobud, elevandid, antiloobid, lõvid ja gepardid. Kobie Krüger kirjeldab erakordse soojuse, poeetilisuse ja huumoriga selle tavatu elu igapäevaseiku ja ootamatusi, olgu nendeks siis iganädalane paadiretk üle jõehobudest kubiseva jõe, et lapsed internaatkooli viia või ootamatu kohtumine oma poegi kaitsva emalõviga. Kobie Krügeri raamatus elustuvad Aafrika loodus, loomad ja inimestest tegelased ning võimaldavad heita pilgu ühte rikkasse ja omapärasesse ellu.