Tuhanded ja tuhanded on jätnud Eestimaa, leidnud endale uue töö, kodu ja elu välismaal. On tekkinud väikese Eesti rahva suur kild, keda võiks kutsuda uuteks väliseestlasteks. Me ei isegi tea, kui palju selliseid inimesi on, rääkimata siis sellest, kes nad on, miks nad läksid, kuidas neil on läinud. Ometi on need inimesed meie keskelt, meie kõrvalt ja lähedalt. Igaühel neist on oma lugu. Need lood on aga veel jutustamata. Seda lünka asusime täima. Otsisime igal moel kontakte uute väliseestlastega, et küsida, kas nad on valmis ise midagi kirja panema. Vajadusel aitasid neid ajakirjanikud. Lõpuks kogunes 44 lugu 19 riigist. Ning lisaks palju huvitavaid fotosid, mis samuti raamatusse jõudsid.

Rootsi kuulsaim kuningas Gustav II Adolf oli 1611. aastal trooni üle võttes vaid seitsmeteistkümnene ning leidus hulganisti neid, kes tema võimetes kahtlesid. Ent uus kuningas suutis pöörata Euroopa ajaloo enese ja oma riigi kasuks - sisevastuoludest nõrgestatud Rootsist sai maailmariik, mis asus Euroopa poliitilist kaarti otsustavalt ümber muutma. Eesti jaoks algas "vana hea Rootsi aeg". Kolmekümneaastase sõja "õnneloteriis" tuli Rootsi kuningal vastu astuda võimsatele vastastele - Poola Sigismund III-le, Taani Christian IV-le, Saksa keisrile Ferdinand II-le, poliitilisi intriige punusid Rooma paavstid, Prantsusmaa ja Hispaania kuningakojad. Gustav Adolfit ümbritses aga võitmatuse oreool, kuni...

See mälestusteraamat on ebatavaline, sest see pole asjatundjate lihvitud töö. Kooliõpilased panid oma sõnaseadmise oskust mööda kirja 1941 ja 1949 Siberisse saadetute ammuseid koolimälestusi. Osalt on need 69 mälestust oma pere lood, enamasti aga kirjapanejate jaoks võõrad saatused. Ühendav on see, et tänased kirjutajad on ligikaudu sama vanad, kui seda olid meenutajad oma rasketel kooliteedel. Nii polegi need nagu vanade inimeste mälestused, lugejaga räägivad kooliealised ja räägitu on seda ehedam. Ka lühikeses loos on peidus elukäik, rääkimata siis pikematest ja põhjalikumatest, pildimaterjaliga mälestustest, mis on kahtlemata huvitavaks ajaloliseks lugemisvaraks. Tänasel päeval tundub tollane uskumatuna, kuid mälestusest mälestusse korduvad teemadkinnitavad, et just niisugune see küüditatu kooliaeg oli.

Sisukord: ¤ Vabatahtlikuna Vabadussõtta ¤ Vabadussõja meredessantidest lipu langetamiseni ¤ Salaja töörahva paradiisi ¤ Diplomaadi mälestusi ¤ Kes mõistaks õigust ¤ Vabariigiaegne Valga maavanem ¤ Minu mees oli maavanem ¤ Hirmuöö Soome lahel ¤ Mikrofoniga Teises maailmasõjas ¤ Mis sai kindralite autojuhist