Ballaadromaan käsitleb võõrsile sattunud noore munga põgenemist vangistusest, ta elu metsa- ja sooüksinduses, heitlusi iseenda ja vaenuliku ümbrusega. Tegevus toimub XVII sajandi algusaastate sõjast, katkust ja näljast laastatud Eestimaal, mil rahvus oli hävimise äärel ja iga inimene teise jaoks haruldus.

Sädelevalt humoorikas komöödia "Pisuhänd", mille Eduard Vilde (1865-1933) kirjutas 1913. aastal, paljastab eesti kodanluse kultuuritust ja karjerismi.

Romaani tegevus toimub Americana-nimelises riigis pärast Suurt Katastroofi, mis pühkis maapinnalt kogu Euroopa tsivilisatsiooni. Americana "semiogüünilist" riiki valitsevad märgid ja naised. Teel kuulsasse Southfieldi ülikooli tutvub Sebastian Siiri Kiljuneniga, kes on nõus soome keelest tõlkima Sebastiani vanaonu, kunagi Pariisis hariduse saanud professor Amfortase noorpõlve käsikirju. Kohale jõudes kohtub Sebastian taas oma noorpõlvesõbra Felixiga, kes on vahepeal kummaliselt muutunud. Selgub, et professor Amfortas on salapäraselt kaotanud kõnevõime ja tõmbunud oma töökabineti üksildusse. Vastuolud Southfieldi ülikooli ja selle lahkulöönud paarilise, Northfieldi ülikooli vahel on jõudnud äärmuseni, viimase rektor professor Rosgnilk on valmis isegi mõrvaks, et võimu mõlema ülikooli üle enda kätte saada. Sündmuste käigus osaleb Sebastian professor Rosgnilki kaasosalise, Gudrune Kundrysdotteri klaverimängukursustel, satub surmaohtu Memorial Castle'i maa-alustes labürintides, võtab auvahina osa mõlema ülikooli ühistest 425. aastapäeva pidustustest, päästab seal professor Amfortase elu ning suundub viimaks rohkesti üllatusi pakkuvale ekspeditsioonile Soomemaale. Kas professor Amfortase saladus laheneb või ei, seda saab lugeja teada alles romaani lõpus.

Orvuks jäänud kümneaastane Lewis Barnavelt läheb elama onu Jonathani juurde ja saab õige ruttu teada, et nii tema onu kui ka nende naabrinaine on võlurid, kes püüavad üles leida onu Jonathani maja seinte sees tiksuvat õudset kella. Kas nad suudavad kolmekesi maailma kindlast hävingust päästa?