Ferdinand Kulli mälestused jagunevad õieti kolmeks. Esimene osa käsitleb nooruki sotsialistlikku tunglemist ja vanglaelu aastail 1905–1909. Riia keskvangla raamatukogus loeb Kull keelatud kirjandust, ja mitte ainult Marxi "Kapitali", vaid ka "Praktilist juhatust pommide valmistamiseks"! Vanglas on linna parim saun ja eeskujulik köök, mida hilisemas elus harva kohtab. Sunnitöölt pääsemiseks sõlmib Kull vanglas fiktiivse abielu blondi kaunitari Lilli Ibrusega, kelle peigmees Nikolai Köstner kõike kiivalt pealt vaatab. Elu nagu karneval, ehkki kuskil sealsamas on uue aja ohtlikud märgid: just Riia oli tollasel Venemaal esimene koht, kus salapolitsei üks juhte Gregos (Greegus) asus juurutama julma funktsionaalset piinamist. Mälestuste viimane osa käsitleb Eesti välisdelegatsiooni tegevust 1918. aastal. Nagu diplomaatide mälestused sageli, on ka see toimunu päevikulaadne aruanne ning oma kunagiste valikute poliitiline ja juriidiline õigustus. Ajaloolastele annab see allikakriitilise lähenemise korral tänuväärset lisa Eesti riigi rajamise tundmaõppimiseks. Kulli mälestuste kreem ja kroon on nende keskne osa ehk meenutused eesti boheemkonnast Pariisis 1910–1917. Just siin maalib vaba mees vaba käega oma elu ilusaimat lõiku, mida ei tumesta ka pidev rahamure. Kui Tuglas on loonud meie Pariisi-müüdi kõrgstiilse kuvandi, siis Kull täiendab seda humoristliku vaatega altpoolt, jäädes ometi hea maitse piiresse.

35 intervjuud Eesti ühiskonnaelu tegelaste ning arvamusliidritega

Raamat hakkajast naisest iga valitsuse ajal. Laulnud kaasa ja ette juba nelikümmend aastat Eesti Televisioonis. Näinud kõrvalt mitut põlve (tele)tähti. Ikka tegijana kohal seal, kus midagi sünnib. Reeda elunäidendit läbivad peategelastena kolm meest: isa Arved Haug, eksabikaasa Ivo Linna ja noorim poeg Robert. Kõigest sellest ja kõigist neist räägib raamat REET LINNA - PALJUGI VÕIKS ÖELDA VEEL....

Kui Tartu linna kuulsuste alleed oleks hakatud rajama esimese Eesti Vabariigi ajal, siis on üsna tõenäoline, et selle kandidaatide nimekirjas oleksid kõrvuti tollase teatrimehe Karl Menningu, dirigent ja helilooja Eduard Tubini, arstiteadlane Aleksander Paldrokiga, Tartu suurkaupmees ja tööstur Mart Jänesega olnud kasvõi lihtsalt nalja pärast ka üks ...üks rätsep. Rätsepmeister Eduard Uusen, tõusis oma tegevusala omaaegse tippu kui Tartu intelligentsi ihurätsep ja kelle kuju muutus legendiks juba tema eluajal. Eduard Uuseni enda "memorandum" on liigutav jutustus lapsepõlvest Pala vallas Nõva külas ülemöödunud sajandi lõpul, noorukieast möödunud sajandi alguse revolutsioonilise käärimise ajal ja rehepeksumasina vahel jala kaotanud noore mehe raskest teest meheks, meistriks ja pereisaks. Selles raamatus on nii rahvajuttude kui mälestuste kaudu väljapaistev koht Tartu linnal. Mälestuste üks väärtusi on põgusad visualiseerivad kirjeldused Esimese maailmasõja eelsest ja aegsest Tartust, Uuseni käikudest Peterburi ja kohtumistest tollaste tuntud kultuuriinimestega. Teksti kaudu loodud ajastu hõngu toetavad rohked ajaloolised fotod 20. sajandi alguse Tartu miljööst ja tänavatest.