Park on paradiis ja park on oaas, saar kõrbeliivas ja meie hingemaastikus, mida täna üha enam vajame. Sest pargis ei ole peidus mitte ainult paljude juba elatud elude saladused, vaid meie omase tänane ja homne päev. Park on kokkuvõtteks kõigi sellest, mida peame ilusaks. Parki tahame tulla, et leida üles oma loomuse paremad jooned. Vanad rahvad ja küpsed kultuurid peavad parki üheks olulisemaks kultuuri allikaks. Eestis on park veel paljuski avastamata maa. Seda eriti võrreldes Itaalia või Inglismaaga, kus park on viimase poole aastatuhande vältel ahvatlenud endast üha uuesti kirjutama. Täna lugeja kätte jõudev raamat meie kultuuriruumis esimene käsitlus, kus pargist kõneldakse nii tema filosoofilises tähenduslikkuses, ikoonilises ulatuvuses kui looduse mitmekülgsuses. See on raamat, milles Eesti Maaülikoolis 2008. a. oktoobrikuus aset leidnud konverentsist inspireerituna avaldavad mõtteid nii meie oma kui välismaa parimad asjatundjad. Kaunis keeles ja esteetilises meeles kirjutatud tekstide kaudu avaneb meil park erakordselt mitmekülgsena, pakkudes Euroopa kõrgkultuurist lähtuvate nn. klassikaliste näidete kõrval sissevaadet ka "koha vaimu" ja soomeugrilase parki. Kindlasti ei ole käesolev teos ei esimene ega viimane käsitlus antud vallas, küll aga peegel tänase päeva, parim mõeldavatest, mille kokku seadmine on tähendanud paljude seni esitatud küsimuste veel kordset küsimist ja vaagimist. Harvem ka neile lõplike vastuste leidmist. Sest oleme jõudnud piirile, mida edaspidi valgustab tahe, astuda üle piiri, kus lõpeb käega kombitav reaalsus ja algab ime. Mart Külvik, Juhan Maiste

Kunstiajaloolase Tiiu Talvistu (1955–2020) kirjutatud monograafia "Ado Vabbe. Wunderbar" annab põhjaliku ülevaate Vabbe loomingulisest tegevusest ja eluloost, mis ulatus ühest sajandist teise – kunstnik oli tunnistajaks kahele maailmasõjale ja ühiskondlike olude drastilisele muutusele. Lisaks rikkalikult illustreeritud artiklile sisaldab raamat mahukat reproduktsioonide plokki ja teoste kataloogi, biograafiat ja mitu lisa. Paljud Vabbe teosed on reprodutseeritud esmakordselt.

Raamat kaasneb Kumu kunstimuuseumi 3. korruse püsinäitusega "Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945". Näitusejuht aitab mõista Eesti mitmerahvuselist ajalugu, kus põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. Uuritakse, kuidas sünnivad ja arenevad mitmesugused identiteeti loovad sümbolid, mida on kasutatud nii Vene keisririigi ja baltisaksa kui ka Eesti Vabariigi ja nõukogude kunstis. Raamat juhib lugejat mööda püsinäituse teemasid, tutvustades rohkem kui 40 märgilist teost Eesti vanemast kunstiklassikast. Raamat on ilmunud ka inglise keeles.

Käesolevas, järjekorras juba neljandas Eesti Kunstimuuseumi arhiivis säilitatavaid materjale tutvustavas väljaandes jõuab lugeja ette 20. sajandi esimese poole ühe suurema eesti kunstikoguja ja metseeni Alfred Rõude elu- ning kollektsioneerimislugu. Rõude missiooniks oli koguda Eesti kaasaegse ja väiksemas mahus ka varasema, muu hulgas baltisaksa kunsti paremikku. Tänu erudeeritusele ja heale maitsele valis ta oma erakordselt rikkalikku kollektsiooni tähtteoseid, kuid täiendas kogu ka rohkete visandite ja etüüdidega, mis aitavad mõista kunstniku loomeprotsessi. Ühtaegu olid tema ostud ja tellimused kunstnikele majanduslikuks abiks. Eriti tähtsaks osutub Rõude roll silmapaistvaima eesti graafiku Eduard Wiiralti toetamisel, tema teoste tutvustamisel ja pärandi säilimisel. Alates 1979. aastast kuulub Rõude kogu enamik, üle 12 000 teose (sh üle 2800 estambi ja joonistuse Eduard Wiiraltilt) Eesti Kunstimuuseumile.