Selles raamatus käsitleb väljapaistev nõukogude kunstikriitik-teoreetik, ka Eestis palju publitseeritud artiklite autor Anatoli Kantor objekti ja keskkonna probleeme maalikunstis, õigemini esemelist maailma, mis eksisteerib ajas ja ruumis.

„Klaasimeistrid“ annab ülevaate Eesti vanimast ja kindlasti ühest võluvaimast tööstusharust – klaasitootmisest. Käsitlemist leiavad kõik olulisemad klaasitööstused, aga ka nende omanikud, tööliskond ja kunstnikud. Rikkaliku fotodega illustreeritud raamat sisaldab Eestis valmistatud klaasesemete paremaks äratundmiseks ka kataloogi, kus esemed on liigitatud lähtuvalt materjalist, otstarbest ja vanusest. Samuti on lisatud väljavõtteid vabrikute originaalkataloogidest. „Klaasimeistrid“ on pühendatud klaasitööstuse suurnime Johannes Lorupi 120. sünniaastapäevale.

Raamat "Elu. Kunst. Epp Maria mongraafia" annab põhjaliku ülevaate kunstnik Epp Maria Kokamäe elust ja loomingust. "Kodu on kood, mis muugib inimese lahti ja peegeldab tema olemust – oska ainult lugeda," kirjutab Margit Kilumets, kes kirjeldab kunstniku elukäiku tema üheksa kodu kaudu. "Epp Maria Kokamäe anne on olnud keelamatu ja käskimatu, ükskõikne moetrendide ja konjunktuurinõuete suhtes, kuid kuulekas südamekäskudele," iseloomustab tema loomingut kunstiteadlane Elo-Mirjam Peil. Raamat on suures formaadis ning sisaldab rohkelt fotosid ja näiteid kunstniku töödest.

Raamat kaasneb samanimelise näitusega Kadrioru kunstimuuseumis (02.09.2016–08.01.2017) ja sisaldab näituse kataloogi ning artiklit, mis iseloomustab Eesti Kunstimuuseumi vene graafika kogu, annab ülevaate vene graafika arengutest ning olulisematest meistritest, ilmestades nende loomingut näidetega muuseumi kogus olevatest teostest. Kataloogis tutvustatakse graafikatehnikaid alates klassikalisest selgejoonelisest vasegravüürist kuni maaliliste segatehnikateni. Omaette teemana käsitletakse illustratsiooni, mida tutvustatakse nii originaalis kui raamatukujunduse osana. Estambi kõrval, mis Eestis tavaliselt kattub mõistega graafika, tutvustatakse vene kunstiteaduse traditsioone arvestades ka joonistust ja akvarelli. Ühelt poolt on tegemist paberalustel teostega, teisalt on neil trükigraafikaga muidki seoseid. Taotlevadki ju mitmed sügavtrükitehnikad akvarellilikku efekti, litograafiad on aga joonistuslikus laadis. Nii võimaldab see printsiip näidata Eesti Kunstimuuseumi kogus leiduvaid tähelepanuväärseid töid kõigilt kolmelt alalt ehk siis teoseid, mis on loodud uuritsa, pintsli ja pliiatsiga. Kataloog on esimene sedavõrd põhjalik vene graafika käsitlus eesti keeles.