Jaan Krossi ja Ellen Niidu reisikiri 1964. aastal toimunud reisist Türgimaale, Egiptusesse ja Kreekasse.

Raamatus “Kerge-raske-kivi” saad koos reisijuhtide Kertu ja Riho-Brunoga käia kolmel reisil: Amazonase auravas vihmametsas Surinames, mägismaahõimu juures Sulawesi saarel Indoneesias ja Vaikse ookeani troopilises paradiisis Prantsuse-Polüneesias ning Lihavõttesaarel. See on isiklik, soe ja lustakas lugu esmakohtumistest tundmatute paikade, inimeste, looduse ja kommetega. Sellised kohtumised panevad meeled toimima kõrgendatud valvsusega ning äkitselt märkame kõiksugu ettearvamatuid asju: moaide kummituslikke silmaauke, pühvlisarvede ja mürginoolekonnade mustrit, möiraahvide häälevarjundeid, värskete riisivõrsete ja iidsete vaimajade lõhna… Reisimisel juhtub tihti, et teele veereb kergemaid ja raskemaid kive. Paradiis, mis tundub kerge nagu pühapäeva hommik, võib moonduda põrguks, kui ootamatult roomab põõsast välja džungli peremees. Pea ees haiparve sisse sukeldumine võib tunduda pöörane ettevõtmine, ent vahest see polegi nii, nagu esmapilgul näib. See, mis enne võis tunduda raske, on korraga kerge ja vastupidi.

Kümme noormeest pühendasid oma suvepuhkuse välitöödele Kaug-Ida väheuuritud paikades - Vaikse ookeani saartel ja "tulemägede maal" Kamtšatkal. Käesolev raamat on niisiis ilukirjanduslik aruanne omalaadsest teaduslikust eksperimendist, eesti esimesest ühiskondlikel alustel korraldatud uurimisreisist. Kas eksperiment õnnestus? Kuna päevikuvormis matkaraamat ei sea endale ekspeditsiooni lõplike tulemuste tutvustamist, esitatakse need siinkohal. Ekspeditsioon avastas teadusele 15 uut liiki, 10 uut varieeti ja 23 uut vormi mitmesuguseid taimi; avastas Kamtšatkale üle 200 uue taimeliigi; avastas uue geisri, mille purskeperiood osutus vaikuseperioodist pikemaks; avastas Kljutševskaja vulkaani tipus (4850 m) kõrvalkaatri; viis Kamtšatkalesmakordselt läbi geisrite ööpäevaseid vaatlusi; esitas geiseriitide morfogeneetilise klassifikatsiooni ja Geisrite oru geoloogilise kirjelduse jne.

See 2021. aasta reisikiri on omalaadne meditatsioon teemal, mida tähendab olla vaba. Kahe Afganistani lahinguveterani, fotoajakirjaniku ja sõjareporteri ning Daisy-nimelise musta koera 400 miili pikkusel teekonnal, mis kulgeb mööda Pennsylvania lõuna- ja keskosa raudteid, mõtiskleb Junger tänapäeva tsivilisatsioonist. See ei ole suurendanud inimeste turvatunnet ega rahulolu, väidab Junger. Hoopis inimestevaheliste sidemete nõrgenemine on põhjus, miks jõukaimates ühiskondades kasvab ärevuse ja depressiooni ning enesetappude arv.