August 1991. Eesti rahva saatus ripub juuksekarva otsas. Kolm aastat kavalat ja kavakindlat laveerimist Moskvas ja julgeolekuvõrkudes ning eesti rahva äratamist ähvardab lõppeda meie juhtide arreteerimise ja vangistusega. Okupatsioonivõim on rakendanud ulatusliku diversiooni putšiga Moskvas. Valitud on selle uued käsilased Leedus ja Lätis. Kes on meie planeeritud juht? Reportaažilikus laadis meenutusteraamat annab ülevaate neist pingelistest päevadest ja öödest Tallinnas, Põlvas, Tartus, Haapsalus, Hiiumaal, Riias, Vilniuses, Moskvas, Foroses, Stockholmis, USA juhtkonnas. Autor, kes tegi kogu iseseisvumistee kaasa tippajakirjanikuna, annab ülevaate augustipäevadest läbi oma tähelepanekute ning intervjuude asjaosalistelt endilt

"Eesti rahva kannatuste aasta" on 1943. aastal Saksa okupatsiooni ajal välja antud koguteos Nõukogude okupatsiooni kohta Eestis aastatel 1940–1941. Kaheosalisena anti see välja Eesti Omavalitsuste toetusel, rõhutades eeskätt esimesel punasel aastal toimunut. Sõja ajal kirjutatud tekstid ilmusid ilma autorite nimedeta ja seda õigustatult, sest teadaolevalt langes ka toonase väljaande korrektor Rein Nurkse hiljem nõukogude repressioonide ohvriks. Pärast Teist maailmasõda suleti koguteos keelatud raamatuna raamatukogude erifondidesse, kuid see jäi alles nii mõnessegi koju kui ka rahva mällu. Just viimase õhutusel ja samas ka selle alalhoidmiseks avaldame uuesti "Eesti rahva kannatuste aasta" tekstid kahes osas värskendatud kujunduses, kuid tolleaegset keelt säilitades. I osa: Stalin asub ründamisele ENSV loomise komöödia Eesti sõjavägi bolševistliku hävitusaasta keerises NKVD mõrvarikäed eesti rahva kallal Küüditamine Eestlaste osavõtt Eesti vabastamisest Saksa sõjaväe poolt 1941. aastal

TRÜ professori, filoloogiadoktor Sergei Issakovi koostatud mälestustekogumik sisaldab Tartu ülikooliga seotud olnud isikute (näit. J. W. Krause, G. J. Schultz-Bertram, N. Pirogov, V. Veressajev) kirjutisi õppetööst ülikoolis, õppejõududest ja üliõpilastest ülikooli algusaastatest kuni XX sajandi alguseni. Fotodega illustreeritud raamatus on veel Sergei Issakovi eessõna "Tartu ülikool memuaarkirjanduses", kommentaarid ja kogumikus esinevate isikute register.

Julia Klaar oli üks neist, kes 1944. aasta septembris Eestist põgenes. Tema otsuse ja teekonna erakordsus seisnes selles, et võitlust ellujäämise eest pidi ta pidama mitte ainult enda, vaid ka oma viie lapse nimel, kellest vanim oli kolmteist ja noorim kolm aastat vana. Nälg ja haigused saatmas, mindi läbi Saksamaa, Tšehhi põrgu ja Poola ning jõuti Rootsi. Julia Klaari mälestusi täiendavad oma tähelepanekutega pojad Enno ja Mati Klaar.