Ühe lapsepõlve lugu

Ristiusu hüljanud Rooma keisri mõttekujutuslik päevik on 1978. aastal ilmunud "Keiser Julianuse" täienduseks ja teisenduseks. Erinevate eluvaadete, mõtteviiside, kultuuriideaalide kõrvutamine, küsimus progressi olemusest ja isiku osast ajaloos (ideaalide säilitajana ja loojana), inimese loodud poliitilise mehhanismi, tema vaimuelu ja hingeliste vajaduste seostumise probleem ütleb tänapäeva lugejale mõndagi olulist.

Mere ja metsa vahele laialipillatud küla elab tavapärast elu ning kahe inimese - Jõe Raki ja Posti Salli - vastastikused tunded ja põlemised jäävad ümberkaudsetele märkamata ja teadmata. 1944. a. sügisel Rootsi põgenenud August Mälk (1900-1987) pöördus romaaniga (1957) tagasi oma kodusaare ainestiku juurde, millega oli võitnud lugeja 1930. aastail. Kriitika tunnistas romaani autori võõrsil kirjutatud loomingu hulgast kunstiküpseimaks. Eesti kirjanduse üldpildis on "Päike küla kohal" traditsioonilise kujutuslaadiga realistlik teos, mida arvustus on hinnanud kui psühholoogilist romaani.

Isa ja ema ning sünnitalu nime on rahvusliku liikumise aja viljakaim jutukirjanik Jakob Pärn jäädvustanud oma jutustuses "Oma tuba, oma luba" (1879), mis muuski osas tihtipeale langeb kokku perekonnalooga. Pärna retsept parema elujärje saavutamiseks on naiivne, seda näitab või paralleel tegeliku eluga: kui Lahvardi Kristjanil kulub talu päriseksostmiseks kolm aastat, siis tema prototüübil, Jakob Pärna isal, kulus selleks paarkümmend aastat. Omal ajal oli aga jutustusel suur edasiliikumisele virgutav mõju, seda on isegi nimetatud renditalupoja aabitsaks.