Seda võib pidada Kosinski üheks kõige mõjuvamaks teoseks. See haarab lugejat juba esimestest lehekülgedest oma vahenditusega, mis Kosinski puhul on iseloomulik. Nagu kogu meie elu, liuglevad ka Georgi Levanteri elusündmused komöödia ning tragöödia vahel näilise kergusega, nagu vaataksime kiirlaskujat suuskadel. Kosinski kirjeldab sündmusi, mida vaevalt võib liigitada seadusega lubatu hulka, just see valmistabki ajakirjandusele raskusi: autorit on nimetatud tänapäeva tähtsaimaks psühholoogilise romaani kirjanikuks, üheks parimaks inglise keeles kirjutavaks kirjanikuks, ent ka olmekauboiks, elu hasartmänguriks, täielikuks kohvrimeheks ja seikleja ning ühiskonna ümberkujundaja seguks. Kui harilikult on tõde kuskil äärmuste vahepeal, siis Kosinski kohta see ei kehti: tema on seda kõike, ja enamgi veel...