Eesti Rahva Muuseumi korrespodentide võrgu 75. aastapäevaks

Tartu ja purjetamine? Sageli paneb see imestunult kulme kergitama. Ammustel aegadel käisid kaubateed mööda meresid-jõgesid-järvi, teatavasti ka Võrtsjärvelt Emajõge pidi Peipsile ja osalt läbiti seda kindlasi ka purjede abil. Aga sportlikust huvist on tartlased purjede all liikunud vast 100 aastat, kuid seilatud on ikka nii Emajõel, Võrtsjärvel kui Peipsil. Emajõel Tartu linna piirides pole enam purjetamiseks ruumi, mõned võistlused peetakse ka Võrtsjärvel, enamus Saadjärvel. Ja see, et Nõukogude ajal oli "meri kinni", hoogustas sisevetel purjetamist. 1960-nendatel aastatel Võrtsjärve ääres Tammel toimunud noorte purjetajate laagrites oli isegi 150 osavõtjat ja ootamatult paljudel "tegijatel" on teatud eluetapil olnud purjetamine oluline. Miks, sellest üritamegi siin aru saada.

Käesolev raamat moodustab osa assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ühinemiseelsest strateegiast, mille Euroopa Nõukogu võttis vastu Esseni istungjärgul 1994. a. detsembris. Selle eesmärk on olla juhendiks, mis aitab assotsieerunud riikidel valmistada end ette tegutsemaks vastavalt Euroopa Liidu siseturu nõuetele.Valge raamat määrab igas siseturu sektoris kindlaks põhimeetmed ja paneb ette, millises järjekorras tuleks õigusaktide lähendamine käsile võtta.

Peeter Tooming on pildistanud aastakümneid hiljem täpselt samu paiku, mis Carl Sarap aastail 1934-40.