"Siseneb mõrvar" ilmus esimest korda 1935. aastal ning oli Ngaio Marshi teine krimilugu. Nagu kõigis Marshi romaanides, lahendab mõistatuse politseiinspektor Roderick Alleyn ja tema kolleegid Scotland Yardist tõestavad, et kütkestavateks tegelasteks ja nutikateks uurijateks ei sobi sugugi ainult eradetektiivid. "Siseneb mõrvar" algab süütu teatriskäiguga, mis aga kergitab eesriide ka sünge kuritegeliku maailma eest. Alleynil tuleb välja nuputada, kellel võis olla huvi korraldada, et mees, kes näidendi viimases vaatuses maha lastakse, ka tegelikult enam teatrilavalt elavana ei lahkuks.

See ei meeldinud talle. Tema alahuul kerkis hammaste vahele ja kulmude otsad tõmbusid järsult alla. Kogu tema nägu muutus teravajooneliseks ja rebaslikuks ja õelaks. Uksekell jätkas oma laulu. Minule see ka ei meeldinud. Kui külalised juhtusid olema Eddie Mars ja tema poisid, siis võidi mind lihtsalt sealoleku pärast külmaks teha. Kui tulid politseinikud, polnud mul neile pakkuda midagi peale naeratuse ja lubaduste. Ja kui tegemist oli Brody sõpradega – kui tal sõpru oli –, võisid need osutuda temast kangemateks meesteks. Blondiinile ei meeldinud samuti kellahelin. Ta tõusis järsult ja rehmas käega. Närvipinge tegi tema näo vanaks ja inetuks. Brody tõmbas minult pilku pööramata väikese laualaeka lahti, võttis sealt luust päraga automaatpüstoli ja sirutas selle blondiini poole. Naine tuli tema juurde ja võttis värisedes relva vastu. "Istu tema kõrvale," ütles Brody. "Sihi teda sellega, nii et seda uksest näha ei ole. Kui ta käitub kahtlaselt, siis tee, nagu õigeks pead. Me ei ole veel löödud, beebi." Raymond Chandler (1888-1959) on loetavamaid ameerika kriminaalromaani karmi koolkonna autoreid. Ta teoste paremikku ühendab minajutustaja eradetektiiv Philip Marlowe. Käesolevas romaanis palgatakse Marlowe lahendama väljapressimisjuhtumit, kuid tal tuleb tegemist teha hooopis mõrvade ja laipadega. Nagu ikka ripub ta elu mitu korda juuksekarva otsas, ent tänu leidlikkusele ja kainele mõistusele lõppevad kõik intsitendid siiski hästi

Pärast nelja-aastast segadust USA poliitmaastikul vannutatakse ametisse uus president. Kõigi üllatuseks määrab ta välisministri ametisse oma poliitilise vastase – mõjuvõimsa meediakoproratsiooni omaniku ja tegevjuhi Ellen Adamsi. Samal ajal, kui värske riigipea astub esimest korda kongressi ette, saab välisteenistuse noor ametnik Anahita Dahir oma telefoni segase sõnumi. Ta mõistab liiga hilja, et sõnum oli kiirustades kodeeritud hoiatus. Vastse välisministri silme ees rullub lahti katastroofiline stsenaarium. Peatselt saab selgeks, et esialgu terrorirünnakutena tundunud sündmuste haare on hirmuäratavam, kui võimukoridorides aimata osati. Sel ajal, kui USA rahvusvahelisel areenil vähikäiku tegi, on vallandunud tuumarelva väljatöötamise võidujooks. Sündmused hargnevad lahti Washingtonis, Euroopa suurlinnades, Pakistanis ja Iraanis ning silmitsi tuleb seista nii terroriorganisatsiooni, Vene maffia kui ka siseringis peituvate vaenlastega. USA endise välisministri Hillary Clintoni ja Kanada menukaima krimiromaanide autori Louise Penny kahasse kirjutatud poliitpõnevik „Hirmu paine all“ on ühtviisi nii rabavalt usutav kui ka vastupandamatult kaasahaarav.

Selle raamatu autor P. Howard ehk Jenö Rejtö oli oma lühikese elu ajal (1905-1943) ning aastaid pärast surma unustatud ja tundmatu. Olud olid tema vastu. Ta kirjutas terve hulga seiklusjutte, mis avaldati nn. šillingilises kõmuromaani sarjas. Enamik tema lugejaid ei aimanudki, et varjunime taha on peitunud ungari ajakirjanik, kabareeskitside, igasuguste kirjanduslike lühivormide autor Jenö Rejtö. Tema thrillerid ei pääsenud eliitlugeja lauale, neid neelasid teatavas vanuses raamatuhuvilised - hea tooni hindajad muidugi salaja. J. Rejtö tundis väga hästi põnevusloo kirjutamise reegleid. Ajakirjaniku töö andis talle selge ettekujutuse, milline tekst jõuab kõige paremini lugejani. Põnevus, satiir ja absurd olid tema jaoks vorm, millesse sai mahutada piisavalt inimlikku, ebatavalist, üldjoontes usutavat. "Kuldne romaan" võib üksikasjades tunduda võimatuna, kuid lõppkokkuvõttes osutuda päris võimalikuks. Kelmiromaanidega on kord juba nii.