Schuberti elus polnud mingisuguseid ebatavalisi sündmusi, mis teeksid tema eluloo "ilukirjanduslikult" haaravaks. Hämmastav oma loomingulise produktiivsuse, alaliste otsingute, ülirikaste kunstiliste muljete poolest, näis tema elu väliselt argipäevasena ja üksluisena. Beethoveni ja Weberi, Goethe ja Heine kaasaegsena, kes teostas oma kunstialal samaväärse pöörde, nagu need suurvaimudki, ei leidnud Schubert oma eluajal nendega võrdset hindamist ega saavutanud üldse kuigi laialdast tunnustust. Schuberti loomingu kõige tähtsam osa ei huvitanud kirjastajaid ja jäi käsikirjadesse. Paljud teosed, nende seas ka terve sümfoonia (niinimetatud "Gasteini sümfoonia", mille lõi helilooja 1825. aasta suvel Gasteinis), on nähtavasti jäljetult kaduma läinud, aga mõned teosed, nagu näiteks geniaalne "Lõpetamata sümfoonia", leiti peaaegu pool sajandit pärast helilooja surma. Helilooja kodulinnas Viinis toimus kontsert Schuberti teostest vaid üksainus kord tema eluajal. Schuberti elus ei olnud huvitavaid välisreise, ei silmapaistvaid avalikke esinemisi, ei romantilisi seiklusi, ei hiilgavaid seltskondlikke sidemeid, ei väliseid triumfe - kõike seda, mida esineb maailmakuulsuste biograafiates.

"Ma soovin kogu hingest, et mu muusika leviks rahva hulgas; et inimesed armastaksid seda, leides sellest rasketel hetkedel tröösti ja tuge." Tshaikovski kirjast N. F. Meckile. Kõik selle, mis Tshaikovski jättis sõnades väljendamata, pani ta oma muusikasse. Kõik tema kuulsad sümfooniad kujutavad ilmselgelt Tshaikovski enese elu. Käesolev raamat annab ülevaate vene helilooja Pjotr Tshaikovski elust ja loomingust, perekonnast, kooliteest, kiindumustest, õnnetust abielust, ebatavalisest maitsest, homoseksuaalsuse ilmsikstulekust, traagilisest surmast Peterburis. Raamatus on ka valik illustratsioone ja fotosid ning väljavõtted kirjavahetusest.

See raamat on Riho Sibulast, inimesest ja loojast, kes puudutas väga paljusid nii oma muusika kui olemusliku eripäraga. Mõte mälestusraamatu koostamisest tekkis Riho sõpradel kohe pärast Riho surma. Praeguseks on selle raamatu jaoks jaganud oma mälestusi-meenutusi üle 100 inimese. Siiski pole see üksnes mälestusteraamat, vaid ka elulooraamat, millesse on talletatud Riho elu poisipõlvest kuni surmani. Selles kajastub Riho eneseteostus kitarristi, laulja ja heliloojana, ent ka suhted laia sõpraderingi ja kogu maailmaga. See ei ole läikiv ilupilt – Riho loomuses oli ka tuhmimaid jooni: puhuti oli ta tõre ja tujukas, salvavalt irooniline – neid jooni taunis ta endas ka ise ja püüdis neist vabaneda. Aastatega muutuski ta aina leebemaks. Meenutustes avanevad Riho erinevad tahud; ehedus ja ausus nii elus kui ka laval, tohutu lugemus, luulearmastus, hiilgav mälu, nautlevus, teatav aristokraatlikus, naljasoon, saamatus argiasjus, seotus sõpradega, jahipidamine plaadi- ja kingapoodides jms. Paljud kaasteelised kõnelevad Rihost kui erakordsest isiksusest, vahel lausa kui geeniusest, kuid selles raamatus on proovitud vältida ülemäärast panegüürikat, et kuvand ei varjaks meie eest päris Riho Sibulat – inimest, keda me armastasime ja jätkuvalt armastame. Ehk kandub see armastus ka raamatusse. Vladislav Koržets Oma mälestusi-meenutusi Rihost ja tema muusikast jagavad raamatus 120 inimest. Teiste hulgas: Hardi Volmer, Jaanus Nõgisto, Juku-Kalle Raid, Ain Varts, Arvo Haasma, Mari Jürjens, Jaak Ahelik, Ivo Linna, Immo Mihkelson, Ilmar Trull, Märten Kross, Peeter Volkonski, Priit Kuulberg, Raul Vaigla, Sven Grünberg, Tõnis Mägi, Tõnu Timm, Toomas Tiivel, Vaiko Eplik, Valdeko Sibul, Villu Kangur jpt. See raamat on ühe terve põlvkonna muusikute lugu. Raamatus saab põhjaliku ülevaate Riho Sibula loometeest ja muusikast.

"Selle koori loomine oli mu unistuste realiseerimine dirigendina. Kui üks noor dirigent tahab teda huvitavat repertuaari läbi laulda ja ise seejuures õppida, on tal selle teostamiseks tarvis koori," kirjeldab Tõnu Kaljuste raamatu esimestel lehekülgedel Eesti Filharmoonia Kammerkoori loomist. "Kammerlauljad" jutustab erilisest nähtusest Eesti kultuuriloos – Eesti Filharmoonia Kammerkoorist, kes on kasvanud ja arenenud koos Eesti muusikaga ning jõudnud professionaalse klassikalise muusika maailmas tipptegijate hulka. Eesti esinduskoori tegevust ja teekonda läbi nelja aastakümne peegeldavad erinevad lood, milles avatakse nelja peadirigendi mõttemaailma, analüüsitakse Veljo Tormise ja Arvo Pärdi seoseid kooriga, viiakse lugeja kuulsate kontserdimajade kulisside taha ja lavasärasse, antakse ülevaade arvukatest salvestistest ja tunnustustest. Kaante vahele on saanud ka aastakümneid suust suhu kandunud legendid ja mälestused – emotsionaalsed ja ootamatud, intiimsed ja naljakad. Sõna saavad kammerkoori peadirigendid Tõnu Kaljuste, Paul Hillier, Daniel Reuss ja Kaspars Putniņš ning paljud koorilauljad, kes kirjeldavad erilise soojusega värvikaid ja humoorikaid seiku nii kontsertidelt kui proovidest.Esindusliku kõvakaantega raamatu tegemises osalesid Eesti muusikaelu ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori tegemisi hästi tundvad autorid: muusikateadlane ja koori kauaaegne laulja Allan Vurma, Arvo Pärdi Keskuse teadlased Kristina Kõrver ja Hele-Mai Poobus ning Klassikaraadio toimetaja Kersti Inno. Raamat on välja antud Eesti Filharmoonia Kammerkoori 40. sünnipäeva puhul, mida tähistati 2021. aastal. Hariv kultuuriuurimus ja põnev lugemismaterjal annab mitmekülgse pildi professionaalse koori kujunemisloost, loomingulistest protsessidest, lauljate elurütmist, koostööst nimekate heliloojate, dirigentide ja orkestritega ning muusikaelu korraldusest mitmel pool maailmas. Trükises on kasutatud palju väärtuslikke seni avaldamata foto- ja arhiivimaterjale. Lisades on välja toodud koori tegevusaastate põhisündmused ajajoonena, plaadistuste ja auhindade loetelu ning nimekiri kooris tegutsenud lauljatest ja töötajatest.