«Albisseri motiiv» (1974) on tänapäeva šveitsi kirjaniku Adolf Muschgi (sünd. 1934) kriminaalse süžeega psühholoogiline romaan dr. Peter Albisseri kummalise kuriteo ajenditest. Peategelase haiguse füsioloogiliste põhjuste otsingul jõutakse selle tegelike ühiskondlike tekitajateni, elutüdimuse juurest äärmise aktiivsuseni – inimsuse nimel.

Lola Fiaccola (Canesalice ööbik) kuulub Bestoonia kirjanike keskmisse, nn. "sinisilmsete maailmaparandajate" põlvkonda. Päritolult üsnagi segavereline (kirjaneitsi vanaisaks peetakse Mihhail Gorkit, kellega kirjaniku isapoolsel vanaemal oli olnud Capril lühike, kuid keevaline romaan; emapoolne liin viib aga baltisaksa Michelsonideni), on käesoleva raamatu autor ometi tulihingeline bestoonia patrioot. Paatia okupatsiooni ajal avaldas Lola Fiaccola rea šifreeritud üleskutsetega luulekogusid, vabast Bestooniast saavutas lugejamenu kirjastuse "Solocchio" kaudu üllitatud teostega "Il Porcellino nella Borsa" ja "L'Assassinio umanitare in Bestonia". Praegu elab kirjanik tagasitõmbunult Canesalice pärusmõisas, kasvatades koeri ja šampinjone.

Cora Lansquenet oli alati taktitu olnud... ja tema hästikasvatatud perekond eelistas jätta tähele panemata märkuse, mille ta tegi oma venna Richardi matusel: "Ta ju mõrvati, eks ole?" Neile meenus see järgmisel päeval, kui Cora leiti kirvega tapetuna... ja mitu päeva hiljem, kui keegi saatis Cora seltsilisele tüki arseeenikuga mürgitatud pulmakooki... Aga selleks ajaks oli perekonna advokaat kutsunud kohale Hercule Poirot'...

Muinasjutulises Lähis-Idas, kõrbes, kus kunagi õitses Babülon, teostab väljakaevamisi arheoloogiline ekspeditsioon... Ekspeditsiooni koosseisu kuulub imeilus naine, kel on mõistatuslik minevik... See naine mõrvatakse... Kõik märgid näitavad, et mõrvar pärineb selle naise minevikust ning ka seda, et mõrvamine on tal harjumuslik...Lahenduse peab leidma Hercule Poirot... Kes selle ka leiab... Õigemini leiab ta lahendused mitmele kuriteole...