Eesti rahva eepos „Kalevipoeg” on eesti kirjanduse suurteos. Selle on koostanud andekas poeet, folklorist, arst ja ühiskonnategelane Fr. R. Kreutzwald eesti rahva lauludest ja muistendeist, mis kajastavad sajandeiks allasurutud rahva igatsusi parema elu järele ja kõnelevad lakkamatuist püüdlustest vabaneda feodaalide majanduslikust ja rahvuslikust ikkest.

Silvia Rannamaa suure südamesoojusega kirjutatud Kadri-lood ei vaja enam tutvustamist – need on niigi võitnud, eriti tüdrukute hulgas, suure populaarsuse. "Kadri" on kirjutatud päeviku vormis, nagu ka "Kasuema", mis on järg jutustusele "Kadri".

"Tegelikult tulin ma sulle Ossum-Possumist rääkima," kuulutas tüdruk täis suuga. "Muidu istud ja piinled mihklipäevani ega jõua minu nime kirjutamisest kaugemale." "Kellest-kellest?" ei uskunud ma oma kõrvu. "Ossum-Possumist, pannkoogielukast." "Mis elukas see veel selline on?" "Ossum-Possumid on elukad, kes söövad pannkooke," seletas tüdruk vastutulelikult. "Sina sööd ju ka pannkooke," vaidlesin ma vastu. "Sa ei saanud aru," raputas tüdruk pead. "Mina söön moosi ka." "Aga pannkoogielukad ei söö?" pärisin ma umbusklikult. "Ei. Mina ei anna," naeratas tüdruk avalalt.

Austria kirjaniku noorteraamatu kordustrükk. Perekond Mittemeierite perre tuleb laste keeleoskuse parendamseks kutsutud vahetusõpilane Inglismaalt. Algselt saabuma pidava ülikorraliku Tomi asemel saadetakse aga hoopis tema vend Jasper, kes ohtralt segadust külvab ja pere elu peapeale keerab. Sündmusterohket kuut nädalat suvisest koolivaheajast kirjeldab päevikuvormis 13-aastane perepoeg Ewald. Selle ajaga õnnestub aga Jasperil, ise seda tahtmata, Mittermeierite senine korralik ja igav pereelu pea peale keerata, pöördumatult muudab ta ka pereliikmete omavahelisi suhteid... Alguses nuhtluseks olnud vahetuslast hakkab aga kogu pere lõpuks armastama. Vaieldamatult on see Christine Nöstlingeri ülemaailmselt tunnustatud raamat üks parimaid, mis kirjutatud sõprusest, mõistmisest ja sallivusest.