Ralf Kall on kirjutanud raamatu oma isa, Eesti ohvitser Karl Kalli märkmete põhjal ja kirjeldab nii minategelase isiklikku elu kui ka Eesti kaitseväe kujunemist, ajavahemikku K. Kalli sünnist kuni põgenemiseni üle tormise mere Rootsi. K. Kalli sõjaväelasetee algas kuulsa vabadussõja-aegse soomusauto "Kotkasilm" komandörina, ja on sümboolne, et hiljem autasustati teda Kotkaristiga. Enne Nõukogude vägede sissemarssi – mida ta Narva 1. jalaväerügemendis teenides nägi – oli K. Kall legendaarse kolonel Viktor Koerni autojuht. Raamatut ilmestavad haruldased fotod, mis jäid imekombel sõjast räsimata.

Teos on sisu poolest järjeks varem ilmunud diloogiale "Kuhu kõik nad jäid?". Taas vaata autor tagasi Urvaste kihelkonna rahva elule 20. sajandi keskel. Veerandsada lugu ja laastu jutustavad nii mitmesse ilmakaarde paisatuist kui ka neist, kes on tänini jäänud truuks kodupaigale.

"Eesti rahva kannatuste aasta" on 1943. aastal Saksa okupatsiooni ajal välja antud koguteos Nõukogude okupatsiooni kohta Eestis aastatel 1940–1941. Kaheosalisena anti see välja Eesti Omavalitsuste toetusel, rõhutades eeskätt esimesel punasel aastal toimunut. Sõja ajal kirjutatud tekstid ilmusid ilma autorite nimedeta ja seda õigustatult, sest teadaolevalt langes ka toonase väljaande korrektor Rein Nurkse hiljem nõukogude repressioonide ohvriks. Pärast Teist maailmasõda suleti koguteos keelatud raamatuna raamatukogude erifondidesse, kuid see jäi alles nii mõnessegi koju kui ka rahva mällu. Just viimase õhutusel ja samas ka selle alalhoidmiseks avaldame uuesti "Eesti rahva kannatuste aasta" tekstid kahes osas värskendatud kujunduses, kuid tolleaegset keelt säilitades. I osa: Stalin asub ründamisele ENSV loomise komöödia Eesti sõjavägi bolševistliku hävitusaasta keerises NKVD mõrvarikäed eesti rahva kallal Küüditamine Eestlaste osavõtt Eesti vabastamisest Saksa sõjaväe poolt 1941. aastal

Kutsume lugejat ringkäigule eesti teatriloos. Juttu tuleb baltisaksa juurtest ja rahvusliku teatri sünnist, professionaalse teatri loomisest ja nõukogude perioodist ning taasiseseisva Eesti teatrite teekonnast rahvusvahelisele areenile. Raamatus on ülevaade teatrielu olulisematest sündmustest, südamesse läinud näitlejate ja lavastajate loomingust. Teater sünnib alati oma ajas, seetõttu peegeldub lugudes tihti riigi ja inimeste saatus. 80% Eesti elanikest peab teatrit üheks olulisemaks osaks eesti kultuurist ning tõenäoliselt on eestlaste käes ka teatrikülastuste maailmarekord – aastas käib teatris üle miljoni inimese. Ehk pakub raamat ka vastuseid, miks just Eesti on üks maailma teatrilembesemaid maid.