Käesolevas väljaandes on esitatud valik kaasajal käibivaid rahvajutte jahist ja metsloomadest. Siin on rahvusvahelise levikuga rahvajututüüpe, aga ka selliseid, mis põhinevad mingil konkreetsel faktil ja mille levik on nii ajas kui ruumis üsna kitsas. Paljud valimikus esinevatest paladest on niisugused suhteliselt hilise tekkega jutud, mille süžeed on loodud ja kujunenud rahvusvaheliselt tuntud juttude eeskujul, neist ümber kujundatud ja reaalelu faktidega seostatud.

August Jakobson on kokku kogunud ja muhedalt ümber jutustanud eesti rahva muinasjutte ja muistendeid, mis annavad ilmeka pildi esivanemate elust-olust ja vaimuilmast. Käesolevasse sarja on valitud jutud "Suur vale", lugu kuningast, kes aina valetas; "Hea eit ja õel eit", pajatus seenemaja elanikest ning inimese ahnusest; "Kuidas tekkisid hiired ja kassid", lugu kurja vanduvast peremehest; "Lolle otsimas", jutt jõuka peremehe ainsa poja rumalast naisest; "Varastaja tont ja aus tont", näide sulase nutikusest ning "Suur onu ja väike vennapoeg lähevad rändama", lugu sellest, kuidas kiisk Võrtsjärve elama sattus.

Kreekamaalt on pärit suurem osa muinasaja tuntumaid müüte ja legende. I raamatus leiame iidsetest aegadest meieni jõudnud lugusid kaheteistkümnest Olümpose jumalast. Vanade kreeklaste jumalad olid nii välimuselt kui ka tegudelt väga sarnased tavaliste surelikega. Jumalatelgi olid omad nõrkused ning ilmeksimatud olid omad nõrkused ning ilmeksimatud ei olnud nemadki. Ent ülekohtusel teol polnud õigustust ei jumalate ega lihtsurelike puhul. Vanad kreeklased leidsid kõikväelistele olümplastele koha oma igapäevaaskelduste seas, ja üleloomulike sündmuste taustaks olid tihtipeale Kreekamaa kaunimad paigad – nii seostus inimhinges üleloomulik vägevus kodukandi looduse iluga.

9 mustrilehte eraldi ümbrises