Fraseologismi süntaktiliselt struktuurist. Erinevalt teistest lühivormidest kujutab fraseologism endast tunduvalt "paindlikuma" iseloomuga üksust. Sellest on tingitud aga kõrge variaablustase, mis muudab tüüpide määratlemise keerukaks. Tulemuseks ongi tüübipiiride hajuvus, teatav vastuolu fraseologismide alaliikide ja tüübitasandi vahel. Tüübiühtsuse seisukohalt oleks mugav, kui kõrvuti paikneksid ütlused, kus nt midagi väljendatakse ühe ja sama kujundi kaudu, kuid vormierinevused viivad need väljendid tüübiüleselt eri rühmadesse.

Raamat sisaldab ligi nelikümmend Tallinnaga seotud legendi. Osas neist esinevad reaalsed ajaloolised isikud (Peeter I, hertsog de Croy jne.), teistes on juttu küll konkreetsetest ehitistest või paikadest, kuid tegelastena figueerivad rahva fantaasia poolt sünnitatud olevused (kummitused, kurat vms.). Pikk ja keeruline on Tallinna ajalugu. Sajandite jooksul üleelatu on leidnud kajastamist ka rahvapärimustes - arvukates legendides. Mõne paiga või ehitisega seoses võib nende arv ulatuda kümnetesse, näiteks Oleviste kiriku kohta on teada kaheksakümne legendi ümber. Nagu suulise rahvaloominguga ikka, käies suust suhu, on iga edasijutustaja seda interpreteerinud vastavalt oma kogemustele ja fantaasiale. Seetõttu on paljudest legendidest raske leida konkreetset ajaloolist tagapõhja, osa neist kaldub lausa müstikasse, nagu arvukad vaimulood. Tänapäeva inimesele on nad lihtsalt muhedaks lektüüriks. Omapärast värvi lisavad neile veel endisaegne stiil ja keel, mida käesoleva väljaande redigeerimisel, eriti M.J. Eiseni poolt varem publitseeritu osas, oleme püüdnud igati säilitada. Loodame, et lugedes neid sajanditehõngulisi lugusid, tundub nüüd mõnigi maja, õu, torn või järv veidi teisemana, salapärasemana, ilmekamana.

Sisukord

Eesssõna

Kivikalmetest kirikaedadeni. Matmiskombestik muinasaja lõpu ja varakeskaegsel Saaremaal
Marika Mägi
Kommunikatsioonist ja kontaktidest Läänemere piirkonnas islandlaste saagade andmetel
Kristel Zilmer
Kurjast vaimust vaevatus ja patukahetsusjutlus. Hans Vateri (1559–1562) juhtum
Jürgen Beyer
Inglid eesti rahvausundis
Ülo Valk
Metshaldjauskumus uurimisobjektina
Aino Laagus
Udmurdi vetehaldjast ja püha mõiste kujunemisest permi rahvastel
Aado Lintrop
Il´loša külakabeli legendid vadja rahvapärimuses
Ergo-Hart Västrik
Komeedid eesti rahvausundis
Mare Kõiva
Kollektiivsete hirmudega toimetulekust rahvapärimuses
Reet Hiiemäe
Setu lüro-eepiliste regilaulude ruumimudel kui traditsiooni süvastruktuuri oluline element
Madis Arukask
Perepärimus folkloristika vaateväljas
Tiiu Jaago

REISIKIRI
Mehhiko - kolm tuhat aastat kõrgkultuuri
Tarmo Kulmar

Kogumik eesti uuemaid laulumänge koos üksikasjaliste mängukirjelduste ja viisidega. Esindatud on nii algupärased laulud kui ka suulised laululaenud naaberrahvaste folkloorist. Lisatud on ülevaade laulumängude liikidest ja ajaloost.