Raamat sisaldab kirjandusteadlase ja tõlkija Ants Orase (1900-1982) perioodikas ja tõlkeraamatutes ilmunud saatesõnu/autoritutvustusi Lääne-Euroopa, ameerika ja vene kirjandusest (valdavalt luulest), alates William Shakespeare'ist ning lõpetades XX sajandi klassikutega (Lord Byron, John Masefield, Walt Whitman, Swinburne, Verhaeren, John Donne, Otto Manninen, Koskenniemi, Heine, Puškin, Fröding jpt.). Kokku 30 pisikest peatükki. Orase eruditsioon jõuab neis peatükkides meieni targa tagasihoidliku kergusega. Vaatlusel rakendab Ants Oras oma kindlapiirilist esteetilist printsiipi, mis ei ole iialgi sõnastatud dogmaatiliselt, ent püsib loova arhitektoonilise jõuna igas tekstis. Ants Oras ülistab julgelt suure luule igavest ilu ja haljust.

See raamat on koostatud teadmises, et keel on meie kõigi asi, ja veendumuses, et eesti keelt, meie emakeelt ja selle kujunemislugu on prestiižikas tunda. Lugejani on toodud meie keele ajaloo märgilise tähendusega sündmused ja saavutused. Raamatusse on valitud eesti keelt enim mõjutanud uurimuste, teoste ja ettevõtmiste kõrval ka kultuuriloolise tähendusega ühistegemisi, tutvustatud meie keeleelu korraldavaid institutsioone ja otsuseid, mis ühel või teisel moel on kaasa aidanud eesti keele käekäigule, eestluse kujunemisele, eesti keele väärtustamisele ja kaitsele.

Sisukord: Kirjanduselu areng rahvusliku liikumise ettevalmistus- ja tõusuperioodil Friedrich Reinhold Kreutzwald Johann Voldemar Jannsen Teisi 1850-70-ndate aastate autoreid Uusi jooni rahvaluules Carl Robert Jakobson Lydia Koidula F. Kuhlbars, M. Veske, A. Reinvald Rahvusliku liikumise kõrgaja jutukirjandus Kirjanduselu üldpilt sajandi lõpukümnendeil Rahvaluule kogumine ja avaldamine Näitekirjanduse areng sajandi viimasel veerandil. J. Kunder E. Bornhöhe ja teised ajalooliste jutustuste viljelejad Olevikuaineline jutukirjandus Luule sajandi lõpul Jakob Tamm Kriitika ja kirjandusteaduse areng

Käsiraamatus antakse juhiseid käsikirja ning selle sisuelementide ülesehituse ja vormistuse kohta, selgitatakse toimetaja ülesandeid käsikirja ladumiseks ettevalmistamisel ning korrektuuri lugemisel ja käsitletakse ka muid kirjastamistegevusse puutuvaid küsimusi.