Ps! Olemasoleval eksemplaril on ümbrispaber puudu!

Tetraloogia viimane köide viib lõpule Liivimaa krooniku Balthasar Russowi romaani.

Nagu oma kuulsas ajasturomaanis "Effi Briest", jätkab nõtke sulega vanameister Theodor Fontane (1819-1898) indiviidi ja ühiskonna suhete kriitilist läbivalgustust ka siinsetes lühiromaanides. Esimeses viib autor lugeja tolleaegse suurlinna tegelikkusesse ning ironiseerib linnakodanluse tühisuse, paraaditsemise, eelarvamuslikkuse ning upsakuse üle, eine kujutab endast suure armastuse lugu, mis jookseb traagiliselt karile jäikade seisuslike vaheseinte tõttu.

Romaani sündmustik areneb vanas Poolas ja Mazowszes, kuningas Wladyslaw Jagiello ajal, kuulsa Tannenbergi lahingu (1410) eelaastail. Teoses esitatakse rikkalik tegelaskond, kelle keskkujuks on vahva ja tugev poola aadlik Zbyszko Bogdaniecist, kes armub Mazowsze vürstinna õueneitsisse Danusiasse ning sooritab tema auks kangelastegusid.

Dramaatiline sündmustik, ajalooline kontekst ja suured tunded – Diana Gabaldoni „Võõramaalane“ jätkub lugejaid lummates. Claire’i ja Jamie Fraseri võitlus õigluse ning armastuse nimel paiskab värske abielupaari üha keerulisematesse olukordadesse. Ajas kakssada aastat tagasi sattunud Claire peab läbi käima õige mitmest katsumusest, et pääseda varjulisse sadamasse, ent seegi osutub vaid ajutiseks. Jamiel tuleb aga üle elada nii õõvastav kogemus, et see ähvardab tema keha kõrval hävitada ka tema vaimu. Šotimaal on aasta 1743 ja suurte õnnetuste aeg läheneb vääramatult. Diana Gabaldon on sündinud 1952. aastal Ameerikas Arizona osariigis. Isa poolt inglise-ameerika, ema poolt mehhiko ameerika päritolu Diana õppis zooloogiat, merebioloogiat ja ökoloogiat. Temast sai teadlane ja Arizona Ülikooli õppejõud. Kuid 1988. aastal otsustas ta puhtalt huvist, „kuidas see käib“, kirjutada romaani. See osutus õnnestumiseks ja pani alguse tervele „Võõramaalase“-raamatusarjale, mille põhjal valmis tänavu ka samanimeline telesari, mille võtsid ühtviisi soojalt vastu nii kriitikud kui ka vaatajad.