On olemas käsiraamatuid igasuguste praktiliste teadmiste levitamiseks. Miks ei peaks siis andma õpetust ka sellest, kuidas oma elu korraldada, kuidas mõtelda õigesti ja töötada viljakalt, kuidas armastada ja suuta talitseda oma kirgi, kuidas juhatada teisi ja kaasa lüüa ühiskondlikus elus, kuidas teha rõõmsaks ja rahulikuks ise oma vanadusaastaid. Kõiki selliseid teadmisi omaks võtta ja ellu rakendada on omaette kunst. Selles püüab meid abistada silmapaistev prantsuse kirjanik André Maurois, kelle köitvasse, esseistlikus stiilis loodud raamatusse on kätketud aastasadade jooksul kogutud elutarkused ja kogemused.

Peaaegu kümme aastat varjas Tim oma depressiooni. See pani teda tundma ennast nõrga ja alaväärsena ning ta arvas, et elu variseb kokku, kui keegi tema probleemist teada saab. Kui ta lõpuks rääkima hakkas, tuli välja, et ta polegi üksi. Raamat "Ka mehed nutavad" kummutab eelarvamuse, et mehed on tugevad, kui nad ei märka ega tunnista depressiooni ja ärevust endal ega teistel. See on jõhkralt aus, kohati valus ja kohati naljakas lugu sellest, mida tähendab, kui tahad olla "tõeline mees". Raamatu on kirjutanud mees, kes otsustas, et tahab oma lugu jagada, sest küllap on teisigi, kes on temaga sarnases olukorras. See on Timi lugu, aga see võib olla ka sinu või sinu lähedase inimese lugu.

Me elame maailmas, mis üle kõige väärtustab andekust. Kipume kiitma võimekaid koolis, loomulikult osavaid spordis ja imelapsi muusikas. Kui me aga imetleme neid, kellel on algusest peale parem stardipositsioon olnud, vaatame samas mööda edusammudest, milleks me ise võimelised oleme. Alahindame õpitavate oskuste ja teadmiste ulatust ning seda, kui kaugele on võimalik nende toel jõuda. Paremaks saamises võib igaüks paremaks saada. Kui aga sobiv võimalus uksele ei koputa, pangem see uks ise püsti. Organisatsioonipsühholoog Adam Grantist on saanud rahvusvaheline fenomen: tema raamatud, taskuhäälingud ja TED-i kõned on üle maailma inspireerinud miljoneid inimesi nende enesearenguteekonnal. Granti teedrajavad uurimused on paljuski kujundanud seda, kuidas mõtestada taolisi teemasid nagu motivatsioon, heldus, loovus ja potentsiaal.

Raamat, mida sa praegu käes hoiad, on aus ja karm sissevaade Eesti tipprestoranide tagatubadesse. Kui inimene on söögisaalis, ei kujuta ta tihtipeale ette, mis elu teisel pool pöörduksi käib. See on hullumeelne segu komöödiast ja tragöödiast. Ning mis mõtted tegelikult liiguvad sel ajal teenindajatel ja kokkadel peas, kui nad üritavad teile pakkuda alatiseks meeldejäävat toidukogemust? See siin on minu lugu toidumaailma elust ja valust! HERKKI RUUBEL