Holarktika ehk nabamaad ja meri põhjapooluse ümber on omaette biogeograafiline ja ökoloogiline üksus, kus tasakaalu rikkumine on märksa ohtlikum kui parasvöötmes. Kas meie teadmised Kaug-Põhja loodusest on piisavad, et ökoloogilist tasakaalu rikkumata targalt hõivata sealseid rikkusi? Sellele küsimusele vastust otsides tutvume põhjalooduse pärisasukate – jääkarude, -rebaste, morskade ja põhjapõtrade eluoluga, õpime tundma Arktika linde ja elu linnumägedel, kõneleme loomariigi kaitsest ja põhjalooduse kargest ilust. See raamat valmis rännakuil Severnaja Zemljale, Franz Josephi maale, Taimõri ja Wrangeli saarele aastail 1974...1983. Rikkalikult illustreeritud raamat on huvitavaks lugemisvaraks kõigile loodusehuvilistele.

Enamus eestlasi on linlased. 100 aastat tagasi elas aga suurem osa meist maal ja oli seotud põllumajandusega; veelgi varem, umbes 1000 aasta eest, olime veel tõeline metsarahvas. See peegeldub meie rahva mälus, kirjutavas ja näitavas ajakirjanduses, kunstis ja kirjanduses – põllumajandusest räägitakse sageli ja seda mõistetakse, metsandusest kuuleb midagi haruharva. Metsandus kipub juba ununema. "Väike metsanduskursus" püüabki suunata üldsuse huvi ja teadmised sinna, kus nad nüüdses arenenud majandusega Eestis peaksid olema.

Monograafia kujutab endast teaduslikku käsiraamatut 150 tähtsama Eesti NSV järve (välja arvatud Peipsi ja Võrtsjärv) kohta.

Raamat metskitsest -- meie fauna kõige arvukamast sõralisest. Antakse ülevaade metskitse aastaringsest elust, levikust ja arvukusest. Analüüsitakse arvukuse muutumist, tuues esile seda mõjutavad tegurid. Tutvustatakse ka metskitse kaitse probleeme. Mõeldud kõigile loodusehuvilistele.