Eesti vanasõnade teaduslikus väljaandes on püütud esitada olemasolevate arhiivimaterjalide ja trükistes avaldatud vanasõnakollektsioonide põhjal võimalikult ammendavalt kõik teadaolevad eesti vanasõnatüübid, sealjuures kõik eesti vanasõnade autentsed tekstivariandid või muus mõttes teaduslikku huvi pakkuvad eestikeelsed vanasõnatekstid. Tuuakse ka kõik teadaolevad andmed nende tekstide tähenduse ja kasutamise, trükiallikais esinemise, geograafilise päritolu jm. kohta, samuti arvulised andmed iga vanasõnatüübi ja tekstivariandi esinemissageduse kohta kasutatud tekstikorpuses.

Naljandid moodustavad eesti rahvaluules ulatusliku ja olulise tähtsusega liigi. Need on peamiselt lühivormilised humoristlikud ja satiirilised jutud, mille peaülesandeks on mitmesuguste elunähtuste, eri kihtidesse ja kohtadesse kuuluvate inimeste ja nende vahekordade koomilise valgusse asetamisega tekitada kuulajais lõbusat meeleolu, välja kutsuda nende naeru. Koomiliseks võib aga saada Tšernõševski sõnu kasutades “kõik, mis esineb inimeses äpardunult, ebasobivalt… kui see pole õudne või hukatuslik”. Naer peab teenima inimese üleolekut kõige selle üle, mis on veider või madal, labane ja äbarik. Naeruvääristades nõnda esmajoones pahelisi nähtusi küll üksikisikute juures, aga veelgi rohkem laiemas ühiskondlikus elus, aitavad naljandid suurel määral kaasa nende nähtuste vastu võitlemisel.

Ning radža läks jälle sinna ja vinnas laiba õlale. Kui ta teed mööda astuma hakkas, alustas vetala juttu. "Oh, radža," ütles ta, "kuula, kui ma jutustan! Bhogovati linnas elas radža Rupasena. Lossi ülemisel korrusel oli tal papagoi Vidaghatšudamani. Radža küsis temalt: "Oh, papagoi, mida sa küll tead?" "Ma tean kõike, jumalik!" vastas lind. "Kui tead, siis vasta," ütles radža. "Kus on mulle sobiv naine?" "Jumalik," ütles papagoi, "Magadha linnas elab radža Magadhešvara. Tal on tütar Surasundari. Sellest saab sulle naine." Magadhešvara tütar aga oli omas lossis ja küsis oma rongalt Madanamandžarilt: "Vasta, ronk! Kus on mulle sobiv mees?" "Jumalik," ütles ronk, "Bhogavati linnas elab radža Rupasena. Temast saab sulle mees."

Sisaldab artikleid: Nimekasutus setu müüdilises rahvalaulus / Madis Arukask ; Setu hällitused : ei laul ega kõne / Maarja Kasemaa ; Hähkamine - setude salakeel / Viida Raag ; Regilaulude tükeldamisest / Liina Saarlo. Keele mõju regilaulu värsimõõdule (Kullamaa) / Mari Sarv