1952. aastal avaldati Ameerika ajakirjas Life artikliseeria, millest hiljem koostati raamat „Stalini kuritegude salajane ajalugu“. Selle raamatu teavet kasutasid vene ajaloolased ja kirjanikud laialdaselt juba enne selle ilmumist NSV Liidus. Endise NKVD ametniku Aleksandr Orlovi kirjutatud raamatus on mälestusi ja poliitilist analüüsi 1930. aastate sündmustest – Stalini julmustest Suure terrori ajal.

See raamat räägib loo Eesti päritolu Felix Kerstenist, keda Himmler nimetas oma maagiliseks Buddhaks. Himmler oli kogu sõja aja sõltuvuses Kersteni raviseanssidest ja viimane suutis sageli mõjutada natsijuhi otsuseid. Kui Saksamaa kaotus tundus olevat juba möödapääsmatu, hakkas Himmler oma naha päästmiseks meeleheitlikult kaubitsema koonduslaagrivangidega. Kersten omalt poolt püüdis päästetud vange Rootsi toimetada. Mälestuste ja päevaraamatutega jätab Kersten maha hulga mõistatusi, mille üle uurijad on jagelenud rohkem kui pool sajandit. Kes Kersten tegelikult oli? Oportunistlik silmamoondaja või karismaatiline heategija?

Selle raamatu kangelane Vassili Stalin sai kuulsaks vaid seetõttu, et põlvnes mehest, kes kandis "rahva isa", "suure tüürimehe", "kõikide rahvaste parima sõbra" kõlavaid tiitleid – ta oli juhuslikult Jossif Stalini poeg. Talle sai osaks "kuldne noorus", kindrali aukraad juba 26 aastaselt, suure spordimetseeni loorberid, pärast isa surma aga vangipõli ja surm tundmatusse hääbununa. Hinnangust Vassili kui isiku suhtes jäi alatiseks mõjutama mälestus Jossif Stalini tegudest. Alles 80ndate aastate lõpus hakkasid mitmed ajakirjanikud ja kirjamehed objektiivsemalt hindama Vassili Stalini isikut, kujutama teda mitte ainult tumedates toonides. Jäägu lugeja otsustada, kes siis Vassili Stalin tegelikult oli.

Trükitud 1940. aastal ilmunud kirjastuse "Loodus" väljaande järgi, autori eessõna ja viimane peatükk tõlgitud 1992. aastal Panther Granada Publishing väljaande "The Story of San Michele" järgi. Axel Munthe sündis 1857. aastal Rootsis. Ta õppis Pariisis ja oma varase küpsuse tõttu sai temast arst juba ebatavaliselt noorelt ning oma erilise kontakti tõttu inimeste ja loomadega saavutas ta varsti ka rahvusvahelise kuulsuse. Tal olid sõprussidemed Euroopa kuningakodadega ja enamike tuntud kaasaegsete kirjandus- ja ühiskonnategelaste ning ajaloolastega. Vene tsaar Nikolai II ja tsarinna Aleksandra palusid teda hoolitseda oma poja eest, nende teine valik langes Rasputinile. Samal ajal pühendas Munthe end Capri saarel asuva Tiberiuse San Michele villa varemeist ülesehitamisele. Tüüfuse- ja koolerataudi ning maaväringu ajal Lõuna-Itaalias töötas ta jõudu säästmata vaeste inimeste heaks, kellele kuulus tema suurim poolehoid. Pärast "San Michele raamatu" ilmumist oli ta tänavail pidevalt ümbritsetud jumaldavaist fännidest. Ta suri 1949. aastal, temast oli saanud elav legend. "San Michele raamat" on osa sellest legendist.