Nõukogude aja lõpul mõrvajuhtumi edukalt lahendanud uurija satub parteiorganite ja KGB huviorbiiti, mille tulemusena ta vallandatakse. Kiirelt muutuv ühiskonnakorraldus ja juhuslikud kokkusattumused viivad ta metalliärisse, mille hankebaas asub peamiselt keelatud alas. See on maksuvabade firmade aeg, mil rahvavoogudes umbrohuna tärganud maffia teenib katusepakkumisest. Selles tärkavas karmide reeglitega kapitalismis ei ole kunst raha teha, vaid ellu jääda! Enamgi veel, mis loeb raha, kui löögi alla satuvad sinu lähedased, kellest me oma elus samasugust puudust tunneme kui päikesest jõulukuul.

Keegi tapab Hollywoodi kuulsusi! FBI agent Alex Cross on koos perega Disneylandis puhkusel, kui talle helistab Büroo direktor. Beverly Hillsis on enda kodu ees maha lastud kuulus näitlejanna. Peagi pärast seda saab Los Angeles Timesi toimetaja e-kirja, milles kirjeldatakse mõrva ehmatavalt detailselt, alla on kirjutatud Mary Smith. Võimud kardavad, et tegemist on alles algusega. Järgneb veel tapmisi ja kohe saabuvad uued e-kirjad. Mary Smith jahib Hollywoodi staare ja mõjukaid inimesi ning muutub iga korraga aina osavamaks. Juba algusest peale on Alex Crossile selge, et ta pole varem sarnast juhtumit kohanud. Kas mõrvar võib olla mõni hullunud fänn või elus pettunud näitleja, või on tegemist millegi veel hirmuäratavamaga? Kuidas võib üks naine olla võimeline selliseid jõledaid kuritegusid sooritama? Hollywoodis leiavad inimesed endale kergelt vaenlasi. Selleks, et halastamatut tapjat kätte saada, peab Alex end navigeerima maailmas, kus staarid mekivad loorberilehtedel San Bellegrinot, samas kui lootusrikkad fännid tunglevad fotodega stuudioväravate ümber. Kõik tahavad pääseda lähemale, kuid mõrvar on küll selline fänn, kelleta Hollywood saaks hakkama. Kõik kuulsad näitlejad kardavad, et nad võivad olla Mary nimekirjas järgmised. Juhtum omandab erakordsed mõõtmed, kui Cross ja Los Angelese politsei üritavad leida ühist seost mõrvadele enne, kui Mary jõuab järgmise mõrvani...

"Börsihaide vandenõu" on üks neist haruldastest kriminaalromaanidest, mis peale närvikõdi ka äratundmisrõõmu ja mõtlemisainet pakuvad. Põnevusjuttude vanameister Edgar Wallace on sedapuhku ainet ammutanud finantsmaailmast. Nagu tema teostes ikka, on siingi rohkesti saladusi ja üllatusi, mõistatuslikke mõrvu ja koguni sissemurdmine Scotland Yardi, kõige selle taga on aga rahatuusade sulitembud, mis lausa ahhetamapanevalt meenutavad meie praegusi päevasündmusi. "Börsihaide vandenõu" lugeja tutvub majanduselu telgitagustega. Ta näeb, kuidas suurte tegijate salakokkulepped kõigutavad rahakursse ja aktsiahindu. Paratamatult taaselustuvad mälus samalaadsed sündmused Eesti panganduses - meie üleöö tekkinud ja üleöö hävinud kommertspankade pankrotimeistrid ja petetud hoiustajate jõuetu raev... Romaanis võidab hea viimaks kurja – aga elus?

"Vanapreilidega vangerdamise juhtum" ilmus esimest korda 1961. aastal. Selleks ajaks olid Gardneri kangelase Masoni võtted muutunud pealtnäha juba üsna vaguraks, aga sellepärast mitte veel vähem kavalaks. Näeme advokaati sündmuste keerises, kus ei saa hetkekski aru, kes on kes. Ei lähe segi mitte ainult vanapreilid, vaid ka nooremad naisterahvad, kingakarbid ja veel nii mõndagi. Viimaks ilmub segaduse keskele surnukeha, seejärel ametivõimud ja, nagu ikka, süüdistus Masoni kliendi vastu. Küll pidevalt riskides, aga edukalt suudab Mason asjaolud ja asitõendid ikka kliendi kasuks pöörata ning ka lõplikult vabastava tõe päevavalgele tuua oma suurepärase sekretäri Della Streeti, eradetektiiv Paul Drake’i ja kõige paremate Masoni-lugude tava kohaselt ka politseileitnant Traggi abiga.